tagasiside
innove
tagasiside

EESTI KEELE KUI TEISE KEELE ÕPETAJATE KOOLISISESEST KOOSTÖÖST

Diana Joassoone ja Anne Luts

Taust

Alates 1992. aastast rakendatakse Tartu Annelinna Gümnaasiumis eesti- vene kakskeelset õppekava. See tagab muulastest õpilastele eesti ja vene keele oskuse, mis võimaldab integreeruda eestikeelsesse ühiskonda, säilitades rahvusliku eripära. Õppekava rakendamine on toimunud etapiliselt ja paindlikult.

Alates 80-ndate aastate teisest poolest õpetati eesti keelt süvendatult. 90-ndate aastate algul kasvas lastevanemate aktiivne nõudlus eesti keele õpetamise järele. Kõrgkoolid valmistasid juba ette erialaspetsialiste ning tänu sellele osutus kooli juhtkonnal võimalikuks leida sobilikke õpetajaid. Koostöös TÜ-ga valmistuti õpetama Estica tsüklit (Larissa Vassiltšenko juhtimisel). Eksperimendi tingimustes õpetati aineid eesti keeles ainult ühes paralleelis. Alates 1997. aastast laienes kakskeelne õppekava kõigile klassidele.

Praeguseks on olemas I ja II kooliastet hõlmav, terviklik, õppeaineid integreeriv ning loogiline õppekava. III kooliaste on väljatöötamise staadiumis. Kakskeelse õppekava järgi jagunevad õppeained eestikeelseks ja venekeelseks blokiks, mis on omavahel sisuliselt integreeritud. Eestikeelse bloki ainete valik toimub katseliselt, kuna õpilaste võimed on erinevad ja ka vanematel on võimalik aineid valida, kuid eesti- ja venekeelsete õppeainete võrdne osakaal peab säilima. Õppeainete sisuline integreeritus ja kasutatavad õppevormid (kompleksõpe, rotatsioonõpe ja temaatilised valikkursused) eeldavad koolitöö erinevates valdkondades ja õpetajate meeskonnas head koostööd.

Eduka õpetajatevahelise koostöö tagavad:

· ideede olemasolu – iga õpetaja on valmis seadma kahtluse alla asjade tegemise proovitud ja kontrollitud viisid ( õpetaja ei ole vanas kinni), puudub hirm eksimise ees, loov mõtlemine vastuseks probleemidele.

· selged eesmärgid – on kõigile ühtemoodi arusaadavad. Kui eesmärk on ebaselge, hakatakse tegelema teineteisega, mitte probleemiga. Kui ei olda orienteeritud tulemusele, ei ole ka koostööd. Eesmärk peab aga olema lähem ja konkreetne ning oluline on tegeleda asjadega, mida õpetajad kohapeal ise muuta saavad.

· huvitatus – iga õpetaja peab teadma, miks koostöös osalemine on just temale kasulik .

· paindlikkus ja vastuvõtlikkus muutustele – õpetajal on valmisolek ja potentsiaal õpetada vastavalt muutustele õppekavas

· läbimõeldud ja eesmärgipärane juhtimine – koolis on õpetajate töö juhtimine mitmetasandiline (direktor - õppealajuhatajad- ainesektsioonijuhataja - õpetajad). Toimub töötingimuste ja arenguvõimaluste pidev parandamine, juhendamine ja nõustamine; info jagamine ja vahendamine; tagasiside andmine.

· tööülesannete delegeerimine ja vastutamine – on täpselt teada, kes mille eest vastutab. Vajadusel jaotatakse rollid ümber ning aidatakse teineteist.

· info liikumine – oluline on täpselt teada, kuidas info liigub; infovahetus peab olema aktiivne ja kiire (see sõltub meeskonna suurusest ja inimeste avatusest). Optimaalne meeskonna suurus on 7 - 12 inimest.

· hästi valitud meeskond oma erinevate rollidega – tulemus saavutatakse meeskonnatööga, puudub ebaterve sisekonkurents.

· tihedad grupisisesed suhted – pidev erivormides toimuv üksteist toetav, avatud ja usalduslik suhtlemine ja ühised üritused (koosolekud, rühmatööd, individuaalsed vestlused, ürituste organiseerimine, tähtpäevade tähistamine jne). Oluline on tunnetada meeskonnavaimu olla uhke saavutatu üle.

Õpetajate rollid koostöö mudelis

Väga oluline on koostöö toimumise puhul see, et hästi valitud meeskonna liikmed suudavad täita neid rolle , mis on vajalikud ühise eesmärgi (kakskeelse õppekava edukas rakendamine) saavutamiseks. Kõik rollid on omavahel seotud ja hea koostöö ning info liikumise korral täiendavad teineteist. Üks õpetaja võib olla üheaegselt mitmes rollis.

Koostöö ja info liikumise vormid lähtuvad õpetajate erinevatest rollidest ja toetuvad koostöövõrgustikule.

Õpetajad kui :

· eksperimenteerijad ja ainekavade koostajad - õpetajad peavad olema eksperimendi elluviijatena praktikud ja teoreetikud ühes isikus. Kooli õppekava väljatöötamisel toetutakse eksperimendist saadud tagasisidele ja õpetajate arvamusele. Ainekavade koostamine nõuab õpetajatelt otsustusjulgust, kogemuste vahetamist ja ühistööd eesti- ja venekeelsete ainete õpetajate vahel. Oluline on ainetevaheliste seoste loomiseks protsessi pidev jälgimine ja igapäevasest õppetööst tagasiside andmine kolleegidele. Sellest lähtuvalt korrigeeritakse ainekavasid.

· aineõpetajad – eesti- ja venekeelsete ainete õpetajad annavad tagasisidet teineteisele õppetöö korraldamise ja toimumise kohta

· õppematerjalide valmistajad - kuna kakskeelseks õppeks puuduvad sobilikud õpikud ja muud õppematerjalid, on meie kooli õpetajad neid ise kirjutanud ja koostanud.

· projekti kirjutajad ja neis osalejad - õppekava elluviimisel on tulnud õpetajatel olla ise projekti kirjutaja rollis . Õpetajad on kirjutanud projekte õppematerjalide koostamiseks, õppekirjanduse, rahvariiete ja arvutite ostmiseks ning keelelaagrite korraldamiseks.

· koolitajad – õpetajad on valmis oma kogemusi ja teadmisi edasi andma ja teisi õpetajaid koolitama, sest see on neile kasulik ning selle kaudu leiavad nad toetajaid kakskeelsele õppekavale oma koolis ja väljaspool kooli.

· klassijuhatajad – eestlastest klassijuhatajad seovad klassiväliseid üritusi ja klassijuhataja tunde eesti kultuuriga. Olles üheaegselt aineõpetaja ja klassijuhataja, on õpetajal võimalus paindlikult siduda ainetunde ja klassiväliseid üritusi.

· enesetäiendajad - uuendusmeelne ja arenguvõimeline õpetaja suudab õppetööd läbi viia paindlikult, arvestades konkreetseid olusid ja tingimuste muutumist. Ta on valmis ennast täiendama, sest tunneb selle järele vajadust.

· ürituste korraldajad – koolis korraldatavad üritused toetavad kakskeelset õpet. Eesti- ja venekeelse bloki õpetajad korraldavad üritusi ühiselt.

Kõik see õpetajate potentsiaal rakendub vaid siis ühise eesmärgi nimel, kui toimub õpetajate vaheline koostöö ja tihe info liikumine.

Koostöö ja infoliikumise vormid

1.Õpetajate koosolek:

ºKoosolek, kus edastatakse infot (õppenõukogu, eesti keele ainesektsiooni koosolek). Osalejate arv ei ole piiratud. Infokoosolekul ei lahendata probleeme kohapeal ega diskuteerita.

Tegevused:

· Ideede, info edastamine. Infovahetus toimub õpetajate vahel ning juhtkonna ja õpetajate vahel.

· Eesmärkide tutvustamine. Õppenõukogus tutvustab kooli juhtkond või ainesektsiooni koosolekul ainesektsiooni juhataja kakskeelse õppekava eesmärke.

· Kakskeelse õppekava, ainekavade ning tööplaanide tutvustamine. Õppenõukogus tutvustatakse kakskeelse õppekava põhimõtteid. Ainesektsiooni juhataja tutvustab ainesektsiooni tööplaani. Õppenõukogus ja ainesektsiooni koosolekul antakse tagasiside õppetööst.

· Uute õppematerjalide tutvustamine. Iga õppeaasta alguses tutvustab ainesektsiooni juhataja sektsiooni koosolekul uusi õppematerjale. Uute õppematerjalide tutvustamine toimub kogu õppeaasta vältel (pärast uute õppematerjalide ilmumist, pärast koolitusi).

ºKoosolekud, kus otsustatakse ( õppenõukogus ja ainesektsiooni koosolekul rühma tööna). Osalejaid on kuni 12 inimest. On loodud turvaline koosoleku atmosfäär, kus ollakse valmis ennast vabalt väljendama.

Tegevused:

· Eesmärkide seadmine. Püstitatakse ühine eesmärk.

· Probleemi lahendamine. Näiteks sobiva õppematerjali valimine. tõstatatud probleemi üle toimub diskussioon, kuhu on kaasatud kõik osalejad. Kõik tunnevad, et nad vastutavad tulemuse eest ja saavad kaasa aidata otsuse elluviimisel. Kaaludes kõiki poolt- ja vastuargumente jõutakse ühisele otsusele, missuguseid õppematerjale kasutada.

2. Rühmatöö . Hästi korraldatud rühmatöö arendab häid koostöösuhteid ja võimaldab selles osalejate võimeid maksimaalselt kasutada probleemi lahendamisel.

Tegevused:

· Projektide kirjutamine. Näiteks on kakskeelse õppekava rakendamiseks vaja uusimat õppekirjandust. Selle probleemi lahendamiseks moodustatakse rühm, kes hakkab koostama projekti. Rühmatöösse kaasatakse need õpetajad, kes tahavad ja oskavad seda teha. Õpetajad valivad rühmajuhi/projektijuhi. Igal rühma liikmel on oma ülesanne. Projektijuhi eestvedamisel toimub arutelu ja sobiva õppekirjanduse valimine ning projektijuht vormistab projekti.

· Ainekavade koostamine. Õpetajad jagunevad kooliastmete järgi rühmadesse. Igas rühmas koostatakse ainetevahelisi seoseid, riiklikku õppekava ja õpitulemuste järk-järgulist kasvu arvestav ainekava.

· Õppematerjalide valmistamine. Näiteks kompleksõppe rakendamiseks vajaliku õppematerjali ettevalmistamine. Kompleksõppe raames õpetatakse õppeaineid integreeritult, sellest lähtuvalt koostavad õpetajad rühmatöö käigus õppematerjale.

3. Igapäevane suhtlemine.

Tegevused:

· Pidev õpetajatevaheline tagasiside õppetöö kulgemisest. Kakskeelse õppekava sisuline integreeritus nõuab pidevat koostööd ja tagasisidet õppetöö tulemustest.

· Informeerimine. Informatsioon kursustest, projektidest, üritustest ja igapäevasest tööst koolis.

· Kogemuste jagamine. Toimub pidev kogemuste jagamine ja tagasiside õppeprotsessi kulgemisest. Igapäevane suhtlemine on vajalik kõigile õpetajatele ka positiivse õhkkonna loomiseks kollektiivis.

4. Üritused.

Tegevused:

· Keelelaagrid. Keelelaagri korraldamine nõuab tihedat koostööd õpetajate vahel laagritöö planeerimisel ja läbiviimisel. Keelelaagri õpetajate-kasvatajate valikul arvestatakse nende isikuomaduste omavahelist sobivust.

· Tähtpäevade tähistamine (riiklikud ja rahvakalendri tähtpäevad jt). Neid üritusi korraldavad õpetajad ühiselt, pidades silmas nii eesti kui ka vene kultuuri tähtpäevi.

· Koolitused (organiseerimine, läbiviimine ja osalemine). Eesti keele kui teise keele sektsiooni koolitused lähtuvad antud kooli õpetajate ainealasest koolitusvajadusest. Kogu kooli õpetajaid hõlmavaid uusi metoodilisi võtteid tutvustavad koolitused soodustavad ühist õppetööd koolis, ühiste eesmärkide mõistmist ja elluviimist.

5. Õppetöö.

Tegevused:

· Igapäevased koolitunnid. Teadmine sellest, mis toimub teise õpetaja tundides ja tagasiside kolleegide igapäevatööst, annab ideid oma tunde huvitavamalt sisustada ning vajadusel ka kolleegi asendada.

· Lahtised tunnid . Kaasõpetajate ja praktikantide tundide külastus ja tunnianalüüs võimaldab vahetada kogemusi ja kasutada uusi ideid oma töös.

Artiklis tutvustasime eesti keele kui teise keele õpetajate koolisisest koostööd Tartu Annelinna Gümnaasiumi näitel. Tõime välja tingimused ja rollid, mis tagavad koostöö õpetajate vahel. Näitasime, milliste koostöö- ja infoliikumise vormide kaudu toimub koolisisene koostöö.

Soovitatav kirjandus

Berens, A. 1999. Projekti juhtimine.Tallinn

Kidron, A. 1999. 122 õpetamistarkust. Tallinn.

Kidron, A; Oja, E. 1987. Nõupidamiste korraldamine ja rühmatöövormid. Tallinn.

Krull, E. 2000. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu.

Keelekümblus kui integratsiooni võti. Materjalide kogumik. Tallinn, 1999.

Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele. Projekti Mitte- Eesti integratsioon Eesti ühiskonnas väljaanne. Tartu, 1998.