tagasiside
innove
tagasiside

KODUNE ÜLESANNE KUI KOOLIÕPINGUTE OLULINE KOMPONENT

Izabella Riitsaar

Kaasaegses arenevas ühiskonnas, kus meie koormused kasvavad päev-päevalt aina suuremaks, kasvab ka õpilaste koolikoormus. Õpetaja roll õpilase vaba aja ratsionaalsel aja kasutamisel on hindamatu. Just õpetaja on see inimene, kes aitab ja õpetab õpilasel oma aega õigesti planeerima ja otstarbekalt kasutama, andes kodus õppimiseks läbimõeldud ülesanded iseseisvaks tööks, mis motiveerivad õpilasi õppima, pakuvad neile piisavalt vaimset pingutust ja kindlustavad ka aine täielikuma omandamise.

Kui kaua aega kulutab laps kodus õppimisele? Uurimused annavad ootamatu tulemuse: viimase kümne aasta jooksul on kodus õppimisele hakatud üha vähem aega kulutama. Õpilane tuleb koju pärast trenni, huviringi ja püüab orienteeruda meeletus hulgas kodutöös. Kui tööd kuhjub ülearu, siis ei suuda, ei taha enam teha

Kui kaua peaks laps kodus õppima? Oluline on anda kodutöid arvestades õpilase vanust, huvi ja jõudlust. Teame ju, et väikegi ülesanne, mis ei tundu vajalik ja on igav, muutub raskeks, koormavaks ja ülearuseks. Kui õpitav on huvitav ja probleemid elulähedased, siis ei tundu õppimine koormav.

Lapsevanem soovib, et lapsed õpiksid analüüsima koolis ja ühiskonnas toimuvat, õpiksid saama aru õppimise olemusest ja sellest, miks ja kuidas õppida (õpiksid õppima), õpiksid mõistma enda, oma kaaslaste ja õpetajate tegevust ning eeltoodust lähtuvalt omandama oskused (sh õppimise oskused) ja teadmised. Laps peab õppima õppima ja töötama.

Lapsevanemad tahavad teada, mida lastele koolis õpetatakse, kuidas laps õpitust aru saab, mida kool teeb, et edasijõudmist parandada ja mida edasi õpetada kavatsetakse. Halb hinne koduse töö tegemata jätmise eest pole piisav info, kui ei selgu, mis oli selle põhjus (ülesanne jäi arusaamatuks, koduseid töid oli liiga palju, tunnis ei selgitatud materjali vms).

Õpetaja peab arvestama, et koduülesannete puhul on õpilane oma aja planeerimisel palju vabam kui tunnis. Osa õpilasi vajab süvenemiseks ja analüüsiks rohkem aega ning vaikust enese ümber. Kasulik on kui õpetaja annab kodutööks õpilasele iseseisvalt õpikust või käsiraamatust midagi lugeda või leida vastus mingile küsimusele.

Kodutöö tegemine, et sellest ka kasu oleks, sisaldab mitmesuguseid tegevusi:

· tunnis õpitu tuleb meelde jätta; materjal vajab kodus kordamist (õpikust, konspektist,');

· tarvidusel on vaja ka midagi pähe õppida. Siiski tuleks püüelda selle poole, et uus materjal jääb pähe kogu õppimisprotsessiga seoses;

· kodutöös peaksid olema tähtsal kohal igasugused loomingulised ülesanded, vastuste otsimine probleemküsimustele jne. Eriti oluline on see kesk- ja vanemas astmes. Tähtis on töö lisamaterjalidega;

· koduülesannete puhul sobib otsida sidet praktikaga, argielu sündmustega meie ümber.

Külastades eesti keele tunde, panin tähele, et kodusele ülesandele ei pöörata piisavalt tähelepanu:

· ei seletata piisavalt koduse ülesande sisu;

· jäetakse seletustele vähe aega;

· õpilastel ei ole piisavalt aega, et esitada koduse ülesande kohta küsimusi;

· piirdutakse ainult numbrite või koduste harjutuste märkimisega jne.

Toon mõned näited külastatud tundidest, kus minu arvates kogu tunnis tehtud töö oli planeeritud nii, et õpilasel oleks kodus võimalus töötada iseseisvalt edasi ja tunda rahuldust tehtud tööst.

Tund 3. klassis.

Teema: Liiklus ja liiklusvahendid.

Õpetaja kasutab tunnis palju mänguelemente: sõnakaarte, pilte, palli, laulu, luuletust, liikumismänge ja paaristööd. Kasutades neid võtteid, suutis õpetaja luua elulähedase situatsiooni: õpilased mängisid rollimänge - juht, reisijad, piletikontrolör - ning tänu sellele omandasid kogu materjali tunnis. Kodus jäi neil vaid korrata luuletust ja laulu.

Tund 7. klassis.

Teema: Väike tiiger.

Õpetaja lasi õpilastel kuulata luuletust kassetilt, millele järgnes vestlus. Seejärel loeti luuletust kooris ning individuaalselt luges iga õpilane ühe rea. Nüüd asuti pildi järgi kodulooma kirjeldama, millele järgnes vestlus. Uued sõnad kirjutati vihikusse ja iga sõnaga koostati lause. Pärast seda kuulati lindilt teksti. Ülesande sooritamise käigus pidid õpilased vastama küsimusele: kellega kohtus tiiger? Järgnes ülesanne töövihikust, kus õpilased täitsid õige-vale testi. Koduseks ülesandeks jäi vastata küsimustele ja jutustada inimese sõpradest. Õpetaja suutis luua tunnis tööatmosfääri, mis soodustas õpilaste iseseisvat ja aktiivset tööd. Kodusele ülesandele eelnev töö oli põhjalik. Külastades samas klassis järgmist eesti keele tundi, veendusin, et kõik õpilased tulid koduse ülesandega edukalt toime. Jutustused olid huvitavad ja illustreeritud kas pildi või fotoga.

Tund 9. klassis.

Teema: Kiri eestlasest sõbrale teemal, kuidas valida kingitust sünnipäevaks.

Kirja kirjutamine on üks põhikooli lõpueksami ülesannetest. Enne, kui anda õpilastele ülesanne kirjutada kodus iseseisvalt kiri, tuleb õpetajal klassis läbi teha põhjalik töö. Eelnevalt tuleb õpilastele selgeks õpetada kirja struktuur: kuidas pöörduda, millest alustada, millest kirjutada, kuidas lõpetada. Vaadeldud tunnis pakkus õpetaja õpilastele mõtlemiseks ainet, esitades küsimuse: mis teile meenub seoses sõnaga "sünnipäev"? Mõtlemisaega paar minutit aega ning seejärel koostati tahvlile ühine mõistekaart. Kirjeldatav tund oli erakordne, kuna klassis oli 30 õpilast (teine õpetaja puudus sel päeval) ja õpetaja suutis organiseerida tööle terve klassi. Õpetaja jagas õpilased 6-liikmelistesse rühmadesse. Kirja kirjutamiseks andis ta aega pool tundi. Kõik rühmad lõpetasid töö õigeaegselt. Nüüd anti oma töö edasi järgmisele rühmale, kelle ülesandeks oli kontrollida kirja struktuuri ja teha oma ettepanekud juhul, kui midagi oli puudu. Järgmine etapp oli sisu kontroll (kas teema on piisavalt avatud). Kolmanda vahetusega kontrolliti grammatikat. Mida andis selline töö? Esiteks koostasid õpilased oma kirja, teiseks oli neil võimalus lugeda ka teiste rühmade mõtteid, kolmandaks pidid nad teistele hinnangu andma. Õpetaja roll oli juhendada ja abistada. Kodune ülesanne: kirjutada individuaalselt kiri samal teemal. Pärast sellist põhjalikku eeltööd polnud see enam raske. Rühmatöö rakendamine pakub tuge nõrgematele õpilastele, kellel on raskusi sellist tüüpi tööde koostamisega. Õpetaja lõi tunnis õpikeskkonna, milles kõik õpilased tundsid end turvaliselt.

Tund 6. klassis.

Teema: Suusapäev Otepääl.

Õpetaja alustas tundi koduseülesande kontrollimisega, milleks oli dialoog Otepääst. Seejärel jagas ta õpilased rühmadesse. Iga rühm sai ülesandeks lugeda üks osa tekstist ning koostada 4-5 küsimust. Õpetaja aitas õpilastel rühmas ülesandeid jaotada, kuna neil ei olnud piisavalt rühmatöökogemusi. Aja möödudes sai töö suurepäraselt tehtud ja õpilased esitasid selle teistele rühmadele. Seejärel palus õpetaja I rühmal kirjutada vihikusse II ja III rühma poolt koostatud küsimused, II ja III rühm kirjutavad vastavalt I ja III; I ja II rühma küsimused. Seega sai iga õpilane endale vihikusse küsimused terve teksti kohta. Kodus pidid õpilased jutustama teksti pildi järgi, kasutades vihikus olevaid küsimusi. Külastades järgmisel päeval eesti keele tundi oli väga meeldiv kuulata õpilaste vastuseid, sest kodus tulid kõik toime ja tulemusega jäid rahule nii õpilased kui ka õpetaja.

Tund 8. klassis.

Teema: Võru linn.

Õpetaja kasutas tunnis kriitilise mõtlemise võtteid. Tunni alguses küsis õpetaja õpilastelt, mida nad teavad Võru linnast ja joonistas tahvlile tabeli.

Tean

Tahan teada

Sain teada

Koos asuti tabelit täitma. Kõigepealt täideti esimene lahter, siis koostati küsimused selle kohta, mida taheti veel teada saada ja täideti teine lahter. Pärast seda pakkus õpetaja õpilastele lugemiseks teksti Võru linnast. Pärast lugemist täideti kolmas lahter. Lõpuks loeti ette, mida saadi teada ja kas töö käigus saadi vastused küsimustele. Sellele tööle järgnes kokkuvõte, tegemine, mis pakkus õpilastele suurt huvi. Koduseks ülesandeks jäi jutustada Võru linnast ja selle vaatamisväärsustest ning koostada giiditekst.

Võib tuua veel palju koduse ülesande seisukohalt õnnestunud tundide näiteid. Usun, et iga õpetajal on neid omalt poolt pakkuda. Lõpetuseks toon esile, mida tuleb silmas pidada seoses koduse ülesandega. Õpilastele antakse koduseks ülesandeks kirjutada referaate, esseid, ettekandeid, mis nõuavad õpetajalt täpset planeerimist ja selget eesmärgistamist, et oleks võimalik ka õpilasele selgitada, milleks on see töö vajalik, mida ta õpilasele annab ja kuidas on seda kõige otstarbekam teha.

Planeerides oma tööd (sh ka kodust ülesannet) soovitan juhinduda järgmisest tabelist, kus on välja toodud nii õpetaja kui ka õpilase tegevus:

ÕPETAJA

ÕPPIJA

õpetamisülesanne

õpiülesanne

EESMÄRK

õpetamiseesmärk

õppimiseesmärk

SISU

info valimine paljude allikate seast;

õpetaja kättejuhatatud info, sh õpik või info otsimine ja valimine vastavalt eesmärgile;

VAHENDID

meetodid, materjalid;

juhendid õpilastele, kuidas infoga toimida;

eelteadmised, õpioskused, -strateegiad, toimingud õppesisuga (eesmärgile vastav analüüs, tõlgendamine vms,');

HINDAMINE

õpitulemuste hindamine, (enese)hinnang õpetamisele;

enesehinnang, kaaslaste õpitulemuste hindamine.

Niisiis, andes õpilastele kodust ülesannet:

· veenduge, et koduülesanded seostuksid õpitavaga.

· planeerige koduülesandeid hoolikalt, arutage nende tegemise probleeme õpilastega ja vajadusel korrigeerige oma nõudeid.

· veenduge, et koduülesanded ei piirduks rutiinse tööga, vaid nõuaksid õpilastelt jõukohast mõttepingutust, tegevuse planeerimist ja probleemide lahendamist.

· looge tingimused, et õpilased tunneksid vastutust kodutööde korrektse sooritamise eest. Selleks kontrollige ja hinnake neid aeg-ajalt.

· Kodutööde kontrollimisel kommenteerige tehtut kas suuliselt või ääremärkustena kodutööde vihikus.

· Vajadusel paluge vanemaid, et nad looksid õpilastele tingimused kodutööde tegemiseks ja jälgiksid nende tegevust.

Kodusel ülesandel on väga oluline õpetuslik ja kasvatuslik roll. Sellest, kuidas suudab õpetaja organiseerida õpilaste tööd klassis ja suunata seda täitma ka kodus, sõltub nende meeleolu, soov õppida ja iseseisvalt teadmisi omandada.

Kasutatud kirjandus
  1. Edgar Krull. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000.
  2. Peep Leppik. Lapse arendamine ja õpetamise probleeme koolis. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000.
  3. Viive Ruus. Muutused õppeprotsessis. Haridusministeerium, Tallinna Pedagoogikaülikool. Tallinn 1996.
  4. Ülle Irdt. Koolimured. Õpetajate Leht. 22. 10. 1999
  5. Jüri Ginter. Lapsevanem, õpetaja ja õppekava. Õpetajate Leht, 8.12. 2000
  6. Inger Kraav. Laps, tema koormus ja kasvatus... Õpetajate Leht, 31. 03. 2000