tagasiside
innove
tagasiside

PROJEKTIST “EESTI KEELE KUI TEISE KEELE ÕPETAJATE REGIONAALNE TÄIENDKOOLITUSVÕRGUSTIK”

Vilja Saluveer

Eesti keele kui teise keele õpetajate tase on kooliti ja piirkonniti väga erinev. Pakutav täiend- ja ümberõppe maht ei rahulda muukeelse haridussüsteemi vajadusi. Käimas on mitu projekti, mis parandavad eesti keele õpetamisoskusi.

1997. a pöördus Briti Nõukogu haridusministeeriumi poole ettepanekuga kujundada piirkondlik eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolitus inglise keele õpetajate täienduskoolituse eeskujul. Koostöös sündis projekt “Eesti keele kui teise keele õpetajate regionaalne täiendkoolituse võrgustik.”

I etapp. 1998. a valiti üleriigilise ankeedi, intervjuude ja haridusosakondade soovituste alusel välja 17 Ida-Virumaa ja Tallinna õpetajat, kes said juurde teadmisi eesti keele kui teise keele õpetamise metoodikast. Eesmärk oli kujundada neist oma piirkonna juhtivõpetajad. I etapi sisulise külje eest vastutasid Elle Sõrmus (TPÜ) ja Ene Peterson (Virumaa Kõrgkool).

II etapp. 1998. a novembris liitusid juhtivõpetajatega HM-i komisjoni väljavalitud 16 riigikeeleõpetajat. Eesmärk oli arendada osalejate koolitajaoskusi, s.t anda teadmisi ja oskusi, kuidas korraldada täienduskoolitust täiskasvanutele. Õpiti koolituse ülesehitamist, küsimuste esitamist ja neile vastamist, projekti kirjutamist, nõustamist, eneseanalüüsi. Koolitasid Tarmo Salumaa ja Mati Talvik OÜ-st Merlecons.

1999. a suvel tuli kõigil koolitatutel korraldada kuuetunnine metoodikaalane täienduskoolitus eesti keele kui teise keele õpetajatele. 2. etapi lõpetamiseks pidid kõik juhtiv- ja riigikeeleõpetajad kaitsma lõputöö: viima läbi 30-minutise koolituse eesti keele kui teise keele õpetamise metoodikast. Lõpetajad said tunnistuse “Täiskasvanute koolitaja ja koolituse organiseerija”.

III etapp. Võrgustiku käivitamine algas 2000.aasta jaanuarist piirkondlike keskuste moodustamisega ja õpetajate tegevuse koondamisega neisse keskustesse. Käimasoleval etapil on projektijuhiks Vilja Saluveer

Moodustatava võrgustiku eesmärgiks seati eesti keele kui teise keele õpetajatele metoodilise ja keelealase täienduskoolituse pakkumine, elektroonilise infopanga loomine, oma piirkonnas õppematerjalide ja metoodikalase teabe koondamine ja selle levitamine, metoodiliste materjalide väljatöötamine, eesti keele kui teise keele õpetajate koostöö kujundamine ja toetamine, koostöös kõrgkoolidega eesti keele kui teise keele õpetamise didaktika arendamine.

Tänaseks on moodustatud kolm regionaalset tugikeskust: Tallinna ja Harjumaa keskus Mahtra Gümnaasiumis (Izabella Riitsaar), Virumaa keskus TTÜ Virumaa Kolledžis (Ene Peterson), Lõuna-Eesti keskus Annelinna Gümnaasiumis (Diana Joassoone).

Tugikeskuste esmaseks ülesandeks on olla oma piirkonnas eesti keele kui teise keele õpetajatele toeks nende igapäevatöös. Tugikeskuse juht koordineerib keskuse tööd ja koostab koolitusplaane. Keskuse juures tegutsevad koolitajatena eelmistel etappidel väljaõppe saanud juhtiv- ja riigikeeleõpetajad. Keskuste ja liikmete vahel liigub info, millist koolitust kuskil vajatakse ja kes võiks seda korraldada. Õpetajate koolitusvajadusi analüüsitakse pidevalt ja vastavalt sellele koostatakse ka koolituskavad. Aktiivselt on korraldatud piirkondlikke koolitusi eelkõige Virumaal, Tallinnas ja Harjumaal. Keskustesse on aasta jooksul kogutud enamik viimastel aastatel ilmunud eesti keele kui teise keele alaseid õppematerjale.

Trükist ilmus kaks metoodilist artiklite kogumikku “Eesti keele õpetamisest”, mille autoriteks on põhiliselt võrgustiku õpetajad. Kogumiku artiklid sisaldavad ideid ja võtteid eesti keele kui teise keele õpetamiseks ning praktilisi nõuandeid õpetajale. Nimetatud kogumiku tutvustamiseks korraldati kaks üleriigilist õppepäeva Tallinna Pedagoogilise Seminari ruumides. Esimene õppepäev korraldati 17. novembril 2000 põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatele, teine õppepäev 12. märtsil 2001 kutsekoolide õpetajatele.

Võrgustiku liikmetel on hea koostöö oma piirkonna kõrgkoolide eesti keele kui teise keele õpetamise osakondadega. Enamus aktiivsetest võrgustiku liikmetest on oma koolis hinnatud üliõpilaste praktika juhendajad.

2000. aasta sügisel astusid õppima Tallinna Pedagoogilise Ülikooli kasvatusteaduste teaduskonna magistrantuuri üks ja Tartu Ülikooli koolikorralduse-mentori kutsemagistriõppesse viis võrgustiku liiget. Nimetatud õpetajad on olnud kogu aeg üliõpilaste praktika juhendajad ja vajalikud koostööpartnerid kõrgkoolidele.

Tartu keskuse õpetajad on teinud tihedat koostööd Tartu Ülikooli ja Tartu Pedagoogilise Seminariga nii praktika juhendamisel kui üliõpilaste koolitamisel.

Projekti kolmandal etapil on põhirõhk suunatud õpetajate tegutsemisele koolitajatena ja nõustajatena. Head nõuannet saab anda inimene, kes ise hoiab ennast pidevalt uuega kursis. Seetõttu jätkub ka võrgustiku õpetajate enda täiendkoolitus. Õpetajad kogunevad kord kvartalis võrgustiku seminarile, mille ühe osa moodustab koolitus. Nii on saadud täiendust arvutikasutuse, metoodiliste materjalide koostamise, retsensioonide kirjutamise alal ning õppekavakoolitust.

Lõpetuseks avaldan tänu meie koostööpartneritele – projektile “Toetus riiklikule Integratsiooniprogrammile”, Briti Nõukogule, Haridusministeeriumile ja Phare eesti keele õppeprogrammile, kes on taganud projekti ladusa kulgemise ning olnud toeks ekspertide ja lektorite valikul.