tagasiside
innove
tagasiside

ÜLEVAADE LASNAMÄE RIIGIKEELEÕPETAJATE TÖÖST

Christi Sepp, Izabella Riitsaar, Natalja Mjalitsina

Kuidas kõik algas.

Kui me, kolm Lasnamäe riigikeeleõpetajat Christi Sepp, Izabella Riitsaar ja Natalja Mjalitsina, kolm aastat tagasi täitsime dokumendid riigikeeleõpetajate konkursiks, tundus, et kõik ülesanded, mis ees ootavad, on selged ,aga kui septembris tööd alustasime, seisime fakti ees, et tööülesanded tuleb igaühel endal välja selgitada. Kuna meid oli kolm, tegi see meie töö lihtsamaks kui neil, kes olid üksi.

Kohe alguses alustasime tihedat koostööd tol ajal veel eksisteerinud haridusosakonnaga: kohtusime haridusosakonna juhataja asetäitja Rosalia Virga ning nõuniku Sirje Reiga, kellest edaspidi sai meie suur toetaja, nõustaja ja abiline. Rosalia Virga ja Sirje Rei esitasid oma nägemuse, missugune võiks olla meie töö sisu ja kuidas me saaksime kõige rohkem kasulikud olla.

Lasnamäe riigikeeleõpetajate teeninduspiirkonda kuulub 9 kooli: Christi Sepp hakkas kureerima Pae Gümnaasium, Lasnamäe Gümnaasium ja Paekaare Gümnaasium (Christi Sepa koolid,'); Lasnamäe Vene Gümnaasium ja Läänemere Gümnaasium (Natalja Mjalitsina koolid) ning Mahtra gümnaasium, Ümera Põhikool, Linnamäe Gümnaasium ja Paekaare lasteaed-algkool (Izabella Riitsaare koolid).

Esmane ülesanne oli tutvuda juhtkonnaga ning seejärel eesti keele õpetajatega. Selgitada välja õpetajate keeleoskuse tase ning täiendkoolituse vajaduse. Selleks külastasime tunde ja ainesektsiooni koosolekuid ning nende tulemusel koostasime tööplaani.

Meie esimesed edusammud.

Selgeks sai, et teha palju ja palju on ka enda õppida. Kohe esimesel koolivaheajal hakkas Christi Sepp korraldama praktilise eesti keele kursusi. Need toimusid kahel aastal igal koolivaheajal. Kursustel selgitas ta õpetajatele nende igapäevatöös enim raskusi valmistanud grammatikaküsimusi ja tehti praktilisi harjutusi. Praktilise töö käigus oli kõigil kohe võimalus küsida, kui midagi arusaamatuks jäi. Kõik kursuslased arvasid ühiselt, et see oli väga vajalik ja kasulik töö.

On teada, et reisid liidavad inimesi. Nii ka meie otsustasime korraldada linnaosa eesti keele õpetajatele kogemuste vahetamise eesmärgil õppereisid Aseri Keskkooli ja Tartu Annelinna Gümnaasiumisse.

Riigikeeleõpetaja üheks töövaldkonnaks oli metoodikaalaste koolituste läbiviimine piirkonna õpetajatele. Meil kolmel Lasnamäe riigikeele õpetaja on oma lemmikteema ning tänu sellele olid ja on meie seminarid ja koolitused mitmekülgsed. Esimese seminari teemaks valisime eesti kultuuril. Christi Sepp tutvustas kujutava kunsti kasutamise võimalusi eesti keele tunnis, Natalja ilukirjandusliku teksti käsitlemise võimalusi ja Izabella muusika kasutamist. Valmistasime ette materjalid ja astusime auditooriumi ette. Rahvast tuli sellele üritusele palju eks omajagu oli ka uudishimu, kes need riigikeeleõpetajad ikkagi on ja mida nad suudavad. Nemad ootasid, meie pabistasime. Meid kuulati suure huviga ja väga tähelepanelikult. Oli tunne, et teed praegu oma kõige raskemat ja vastutusrikkamat eksamit. Tulemus oli hea: rahule jäime nii meie kui ka kuulajad. Edasi läks töö lihtsamaks ja viljakamaks: meid võeti Lasnamäe koolides omaks ning me olime oodatud.

Meie loome traditsioone

Kodanikupäeva tähistamine oli see suurepärane võimalus rakendada integratsiooniprogrammi. Korraldasime ühise ürituse eesti ja vene õppekeelega koolidele: ekskursiooni Eesti Riigikaitse Akadeemiasse, mis kujunes tõeliseks elamuseks, sest näha saime palju sellist, mida igapäevaelus pole võimalust näha: relvade näitus, kriminalistika laboratoorium on vaid mõned näited sellest loetelust. Kadetid jutustasid oma elust ja õpingutest, Lasnamäe noored kuulasid huviga ja esitasid küsimusi. Kogu jutuajamine toimus eesti keeles ning vene rahvusest abituriendid tulid sellega suurepäraselt toime. Pärastlõunal toimus Lindakivi keskuses pidulik kontsert-aktus, kus esinesid Lasnamäe koolide kollektiivid ja külalised Juudi koolist ning Armeenia Kultuuriseltsist.

Päeva motoks oli "Kõigil Eestis elavatel rahvastel on õigus saada kodanikuks".

Sel päeval tulid õpilasi tervitama ka Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ning Jaan Tõnissoni Instituudi esindajad. Üritus meeldis kõigile, kui järgmisel aastal teatasime, et toimumas järjekordne ekskursioon nüüd juba mereväkke, siis tahtjate arvu pidime piirama. Kuigi riigikeeleõpetajad lõpetavad oma tegevuse, usume, et sellest on saanud nüüdseks tore traditsioon: viia kokku eesti ja vene noored, tutvustada üksteisele oma tegevust ja loomingut.

Üheks oma tähtsamaks saavutuseks peamegi seda, et seda, et suutsime aktiviseerida koostööd eesti koolidega, eriti Laagna Gümnaasiumiga. 1999.aasta kevadel võttis Laagna Gümnaasium osa meie korraldatud Lasnamäe teatri ja muusikafestivalist, samuti oli oodatud külalised kevadpidudel ja aastapäeva üritustel. Laagna Gümnaasiumi õpetajad esinesid ettekannetega metoodilisel päeval "Eesti keele õpetamine ja integratsioon teiste ainetega". Selgituseks niipalju, et Laagna Gümnaasiumis avati juba mitu aastat tagasi klass vene lastele, kes tahavad ja suudavad õppida eesti keeles. Põhiküsimus oligi sellest, millised raskused venekeelsest koolist läinud õpilasi seal ootavad ja mida saaksime teha meie, õpetajad, et lastel üleminek ühest keelekeskkonnast teise valutum oleks.

Eesti keele päeva tähistamine 14.märtsil on Lasnamäe venekeelsetes koolides juba traditsiooniks saanud. Selle traditsiooni algataja ja elushoidja on Christi Sepp. Esimest korda tähistasime seda päeva kuus aastat tagasi tollases 48.Keskkoolis. 2000.aastal otsustasime korraldada Läänemere gümnaasiumis keelepäeva tervele Tallinna linnale. Jagasime päeva kaheks osaks. Esimesele poolele olid kutsutud abituriendid, kellel plaanis õppida eesti keele õpetajaks. Nad külastasid tunde ning hiljem toimus arutelu ja analüüs. Päeva teisel poolel toimus traditsiooniline konverents õpilaste ettekannetega teemal 20.sajandi eesti kirjanikud.

Õpetaja Sepa eesmärgiks on kõik need aastad olnud anda keelepäeva üritustele teaduslikum suunitlus. Seni on see õnnestunud. Kui tavaliselt valmistasid õpilased kodus ette ettekande, siis sel aastal toimus viktoriin Kristjan Jaak Petersoni elust ja loomingust ning kohapeal tuli kirjutada essee Kristjan Jaagust. Ei oleks uskunud, et just essee kujuneb keelepäeva kõige huvitavamaks osaks. Kava koostades tekkis väike kahtlus, kas õpilased saavad hakkama, aga nad said. Ja said väga hästi. Kõik tööd sisaldasid huvitavaid mõtteid. "Kristjan Jaak Peterson on eestlastele kui Aleksander Sergejevitš Puškin vene rahva jaoks. Esimene luuletaja, kellest algas eesti rahvuslik kirjandus. Nagu Puškin, oli ka Peterson niisugune juur, millest algas eesti kirjanduslik keel...", kirjutas üks võistkond.

2000.aasta kevadel korraldasime ühisürituse Tallinna Pedagoogikaülikooliga. Koostöös TPÜ eesti keele õppetooliga sündis mõte korraldada eesti keel võõrkeelena erialapäev, kuhu otsustasime kutsuda endisi lõpetajaid ja võrgustiku liikmeid. Konverentsil käsitleti praktika korraldamise küsimusi, sest kõik võrgustiku liikmed on praktikajuhendajad. Valgustasime ka võrgustiku tegevust.. Tore oleks, kui see koostöö jätkub.

Kokkuvõtteks

Siintoodu on ainult väike osa st säravamad hetked meie kolme aasta tööst. Mis selle aja jooksul muutus? Kõigepealt oleme muutunud meie ise ja loodame, et see mida tegime, on aidanud ka teisi. Kui kolm aastat tagasi küsisid paljud kolleegid, et milleks neile riigikeeleõpetaja, siis viimasel ajal on küsitud, et mis edasi saab, kes neid nüüd hakkab abistama?