tagasiside
innove
tagasiside

ÜLEVAADE RIIGIKEELEÕPETAJATE TÖÖST HARJUMAAL

Asta Martõnjak, Urve Karring

Harju maakonnas sai riigikeeleõpetaja staatuse 1998/99. õppeaastal kolm õpetajat: Urve Karring (Keila Vene Gümnaasium), Mare Lilleorg (Maardu Põhikool) ja Asta Martõnjak (Paldiski Vene Gümnaasium). Harju maakonnas on 4 gümnaasiumi ja 2 põhikooli, kus õppetöö toimub vene keeles. Peale selle on kolmes koolis venekeelsed klassid. Kuna õpilaste ja õpetajate arv pole selle kolme aasta jooksul oluliselt muutunud, on tabelis 1 esitatud andmed seisuga 1.september 2000. Erandiks on Maardu Gümnaasium, kus 1998.aastal oli õpilasi 1684.

Tabel 1. Õpilaste ja õpetajate arv Harjumaa vene õppekeelega koolides

Nr Kool Õppekeel Õpilasi

Eesti keele kui teise keele õpetajaid

1.

Kehra Keskkool

eesti

vene

495

276

5

2.

Keila Vene Gümnaasium

vene

384

4

3.

Loksa Vene Gümnaasium

vene

415

4

4.

Maardu Gümnaasium

vene

1446

13

5.

Paldiski Vene Gümnaasium

vene

391

5

6.

Maardu Põhikool

vene

660

6

7.

Vaida Põhikool

eesti

vene

131

19

1

8.

Ämari Põhikool

vene

159

2

9.

Klooga Algkool

eesti

vene

45

28

1

Seega annab maakonnas eesti keele kui teise keele tunde 41 õpetajat. Eesti keelt räägib emakeelena või valdab vabalt 33 õpetajat. Erialase ettevalmistusega on 19 ja eriala omandamisega tegeleb 7 õpetajat.

Kõikides vene õppekeelega koolides õpetatakse eesti keelt kui teist keelt vastavalt ainekavale. Kuigi eesti keele õpetamine muukeelsetes koolides algas 1.klassis kohustuslikuna alles 2000/2001. õppeaastal, tehti seda enamikus koolides juba varem.

See näitab, et koolide juhtkonnad väärtustasid riigikeele õpetamist ja võtsid selles valdkonnas midagi ette juba enne vastava seaduse jõustumist. Et maakonnas on piirkondi, mis on valdavalt venekeelsed, oli antud samm väga tähtis. Näiteks moodustavad Maardus eestlased umbes vaid 1/5 elanikkonnast, Loksal ja Paldiskis umbes 1/3, mujal on eestlaste osakaal suurem.

Paljudes koolides õpetatakse ka teisi aineid eesti keeles (vt tabel 2).

Maardu Gümnaasiumis kui maakonna suurimas koolis õpetatakse eestikeelseid aineid

tugevama õppeedukusega klassides. Osaliselt eesti keeles õpetatakse eesti kirjandust Keilas ja Loksal. Lisaks sellele kasutavad muusika, käsitöö, kunstiõpetuse ja kehalise kasvatuse tundides pajudes koolides eesti keelt üksikute terminite või mõistete õpetamise tasemel nii klassi- kui ka kesk- ja vanema astme õpetajad.

Tabel 2. Õppeainete õpetamine eesti keeles seisuga 1. september 2000

Aine

Klass

Kool

Eesti kirjandus

10. – 12.

Maardu Gümnaasium

12.

Paldiski Vene Gümnaasium

10. – 12.

Loksa Vene Gümnaasium

10. – 12.

Kehra Keskkool

Eesti kultuur

10. – 12.

Kehra Keskkool

Eesti kunst

10. – 12.

Kehra Keskkool

Kodulugu

3. – 7.

Maardu Gümnaasium

3. – 7.

Maardu Põhikool

Kunstiõpetus

2.

Kehra Keskkool

5. – 9.

Loksa Vene Gümnaasium

Kehaline kasvatus (tüdrukud)

6. – 12.

Kehra Keskkool

Kehaline kasvatus

5. – 12.

Loksa Vene Gümnaasium

Riigikeeleõpetaja peamised tegevusvaldkonnad olid:

  • eesti keele ja eesti keeles õpetamise probleemide käsitlemine oma koolis ja oma tegevuspiirkonnas
  • eesti keele kui teise keele riigieksamiga seotud tegevus
  • kultuurilugu tutvustav tegevus
  • täiendkoolitus
  • koostöö ja infovahetuse korraldamine HMi, HO, kooli, ainesektsioonide ja õpetajate vahel eesti keele ja eestikeelse õpetamise valdkondades

Järgnevas anname ülevaate, mida lähtuvalt ülesannetest tegime ja mis on meie piirkonnas kolme aasta jooksul muutunud.

Üheks raskemaks probleemiks 1998/1999. õppeaastal olid uutel alustel toimunud põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid. Mõlemad eksamid tekitasid suuri probleeme, sest õpetajad said muutunud eksamikorraldusest teada alles teisel õppeveerandil ja ettevalmistusaeg jäi liiga lühikeseks. Kõigepealt tuli õpetajail endil uue olukorraga kohaneda, teha muutusi õppeprotsessis ja õpilaste ette valmistamiseks kasutada olemasolevast erinevat harjutusmaterjali.

Õpetajate aitamiseks:

  • koostasime ja süstematiseerisime eelpool nimetatud klasside jaoks nii harjutamiseks kui kontrollimiseks erinevaid materjale
  • teavitasime koolide juhtkondi ja lastevanemaid uutest eksaminõuetest
  • organiseerisime koostöös Harjumaa HOga 12. klassi eesti keele kui teise keele õpetajatele õppepäeva Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses (aprill 1999) ja 9.klassi õpetajatele Eksamikeskuse juhataja L. Simmi tutvustava loengu põhikooli eesti keele eksamist (veebruar 1999)

· korraldasime koostöös Harjumaa HOga maakonnas

* Õ. Vahari 2. kl uue õpiku kursuse (oktoober 1998)

· A. Siiraku 8. kl uue õpiku kursuse (november1998)

· A.Martõnjaki ja U. Karringu koolituse “ Ka nii võib käänamist õpetada” (august1999)

Esimesel õppeaastal oli meie, Harju maakonna riigikeeleõpetajate, tegevuspiirkond suhteliselt väike, piirdudes põhiliselt vaid oma ja naaberkooliga. See aasta kulus n-ö sisseelamiseks. Lisaks täiendkoolituse organiseerimisele, tundide külastamisele ja analüüsimisele andsime ise lahtisi tunde ja viisime läbi emakeelepäeva. Osalesime koolitajakoolituse kursustel.

Järgmisel kahel õppeaastal (1999 – 2001) hõlmas riigikeeleõpetajate tegevus juba kogu Harjumaad. Et M.Lilleorg jäi lapsepuhkusele, jätkasime kahekesi. Piirkond oli suur, käisime igas koolis 1 - 4 korda. Meie eesmärgiks oli:

· tutvuda oma piirkonna õpetajatega ja tutvustada ennast

· tutvuda koolide juhtkondadega

· külastada võimaluse korral iga eesti keele kui teise keele õpetaja tundi

· nõustada vajaduse korral õpetajaid ning levitada metoodilisi materjale

· selgitada eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami ja riigieksamiga seonduvat

· anda pidevat infot täiendkoolituse kohta

· selgitada emakeelepäeva ja kodanikupäeva tähistamise põhimõtteid

· luua kontakte oma piirkonna õpetajate vahel

Tutvudes oma kolleegidega ja külastades nende tunde tundus algul, et õpetajad suhtusid meisse umbusklikult ja nagu kartsid pisut. Aga nähes, et oleme ainult nõuandjad ja abistajad, suhtumine muutus. Probleemide või küsimuste tekkimisel suhtlesime enamasti telefoni teel, kuna vahemaad on küllaltki pikad (Paldiski – Loksa).

Üheks tõsisemaks probleemiks kujunes ainekavade koostamine, mis oli väga aeganõudev töö ning vajas eriteadmisi. Vestlustest õpetajatega selgus, et ülesanne pole igale pedagoogile jõukohane, kas suure töökoormuse või lihtsalt vastavate oskuste puudumise tõttu. Ühiste jõupingutustega saime ainekavad valmis.

Samas tutvustasime uue koostatava ainekava projekti, kogusime selle kohta arvamusi ja ettepanekuid, korraldasime vastava arutelu.

Palju arusaamatusi ja küsimusi tekitas põhikooli lõpueksami ja 12.klassi riigieksami ühitamine tasemeeksamitega, sest õpilaste dokumentide vormistamiseks jäi vähe aega. Meil tuli mitmeid ja mitmeid kordi nii koolide juhtkondadele kui ka eesti keele kui teise keele õpetajaile eksami läbiviimise reegleid või vahel isegi pisiprobleeme selgitada.

Kolm aastat tagasi hakati esmakordselt tähistama 14. märtsil emakeele- ja 26. novembril kodanikupäeva. Peab märkima, et emakeelepäeva tähistamine sujub ladusalt. Kodanikupäeva tähistamise traditsiooni kõikides koolides veel ei ole, sest mõnel pool pole selge, kes selle ürituse läbiviimise eest vastutab, kas kodanikuõpetuse või eesti keele kui teise keele õpetaja või huvijuht. Üks loodab teise peale. Harju maakonna koolides on kodanikupäeval toimunud:

  • temaatilised tunnid
  • pidulikud aktused koos Eesti hümni laulmisega
  • kohtumised mõne Riigikogu liikme või linnapeaga
  • viktoriinid või diskussioonid “Kes on kodanik, tema õigused ja kohustused”,

“Kuidas saada Eesti Vabariigi kodanikuks” jms üritused

Pärast kolleegide tundide külastamist analüüsisime neid ja vajaduse korral andsime nõuandeid ning soovitusi. Külastatud tundide põhjal jäi mulje, et meie õpetajad on asjalikud, kohusetundlikud ja töökad. Enamasti olid tunnid huvitavad, kasutati nii omavalmistatud näitvahendeid kui ka muud lisamaterjali. Paljud õpetajad suudavad õpilasi motiveerida ja neid pingutama panna. Praktiliselt igast tunnist saime ka enda jaoks midagi.

Külastatud tundides vältisid õpetajad vene keele kasutamist isegi keerulistes situatsioonides. Ka grammatikateemade käsitlemine eesti keeles on vanemates klassides laialt levinud. Eks seegi ole omamoodi keelekümblus.

Õpetajatel oli rohkem kui varem võimalusi osa võtta TPÜ täiendkoolitusest ja uute õpikute kursustest, samuti tööd alustanud eesti keele kui teise keele õpetajate võrgustiku regionaalsest täiendkoolitusest. Edastasime vastavat infot koolidele.

Lisaks nimetatule korraldasime oma maakonna õpetajatele:

  • koolituspäeva Maardu Gümnaasiumis 04.01.2001

“Tehnovahendid abiks eesti keele õpetajale” – Tiina Kihulane

“Alternatiivseid võimalusi käänamise õpetamiseks” 1. etapp – A. Martõnjak

· õppepäeva Paldiski Vene Gümnaasiumis vanema astme õpetajaile 21.03.2001

“Alternatiivseid võimalusi käänamise õpetamisel” 2. etapp – A. Martõnjak

näidistund 11. klassis

näidistund 12. klassis “Narkomaania – see on probleem”

tundide analüüs ja arutelu

Oluline oli, et seejuures said õpetajad isekeskis suhelda ja arutada oma probleeme ning muresid.

Taoliste koolituspäevade korraldamisele seadsid oma piirid aga pikad vahemaad ja transpordi sõidugraafikud, millega seoses paljud õpetajad kas hilinesid või olid sunnitud varem lahkuma. Lisaks tekkis probleeme ka koha peal koolides, sest õpetajatel olid tihti suured koormused ja raske oli leida neile asendajat. Pikkade tööpäevade, vahemaade ja transpordi tõttu oli raskendatud osalemine isegi (tasuta!) võrgustiku üritustel, mis toimusid reedeti kell 15.00. Tasulistel koolitustel käimist takistas lisaks loetletule veel rahanappus. Oleks tore, kui koolide juhtkonnad leiaks edaspidi võimalusi muuta reedene tööpäev eesti keele õpetajatele võimalikult lühikeseks, et nad saaksid soovi korral alati võrgustiku koolitustel käia, mis võiksid siis ka transpordi tõttu vastavalt varem alata ja lõppeda.

Kui 2000/2001. õppeaastal muutus kohustuslikuks eesti keele õpetamine alates 1.klassist, propageerisime koole andma eesti keelt kolm tundi nädalas. See üldiselt ei õnnestunud, sest tunnid oleks tulnud anda millegi arvelt.

Puutusime kokku veel ühe probleemiga. See on üldisem ja ei puuduta mitte ainult eesti keele kui teise keele õpetajaid. Nimelt asjaolu, et õpetaja tööd hinnatakse eksamite ja tasemetööde põhjal. Enamus kolleege leidis, et selline lähenemine ei ole õiglane, et tuleks arvestada ka õpilaskontingenti, nõrkade õpilaste osakaalu õpetatavate hulgas, laste eelnevat keeletausta.

Viimaste aastate jooksul on eesti keele kui teise keele õpetamise vallas palju muutunud. Abiks õpetajaile on ilmunud mitmesuguseid erinevaid õppe- ja metoodilisi materjale. Et aga ilmunu ei kata veel kõikide õpetajate vajadusi, otsitakse abi üksteiselt. Maakonna õpetajad vahetavad omakoostatud materjale, tunnevad vastastikku huvi üksteise tööde ja tegemiste vastu, on hakanud koos käima. See ja erinevatest koolitustest osavõtu suurenemine on meie riigikeeleõpetajaks oldud aja jooksul toimunud põhiline muutus. Ja kindlasti ka see, et koolides hakati tähistama uusi riiklikke tähtpäevi – emakeele ja kodanikupäeva.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kolm aastat riigikeeleõpetajana olid rasked, aga huvitavad. Külastasime ja analüüsisime tunde, edastasime infot, korraldasime info-, koolitus- ja õppepäevi, koostasime, paljundasime ja levitasime erinevaid õppematerjale, andsime metoodilisi soovitusi, aitasime ainekava teha.

Koostöö HM, HO ja meie piirkonna koolide juhtkondade ning eesti keele õpetajatega sujus hästi. Kogesime koostöövalmidust ja positiivset suhtumist. Ise väärtustame oma töös üle kõige maakonna õpetajatega tutvumist. Loodame tekkinud kontakte säilitada ja edasi arendada.