30.aprillil toimus Tartus  Dorpati konverentsikeskuses programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014" raames võõrkeeleõpetajate koostööseminar, mille eesmärgiks oli toetada pedagoogide professionaalset arengut. EKTKÕLi liikmetest osales seminaril 8 õpetajat.

Saalitäiele erinevate võõrkeelte õpetajatele lausus avasõnad HTMi keeleosakonna juhataja Jaak Viller, kes rõhutas, et praegune põnev aeg pakub palju väljakutseid ning soosib mitmekeelsust. Võõrkeelte õpe on muutunud ühiskonna oluliseks sõlmpunktiks, kuna kahe võõrkeele valdamine on saanud  EL riikides normiks. Vaieldamatult on mitmekeelne inimene vaimselt rikkam kui ükskeelne, ent ometigi domineerib kõikjal inglise keele oskus. Väärarusaam, et sellega võidaks leppida, tuleb kummutada. 2006.aasta Eurobaromeetri uuringu tulemustest selgus, et  68% EL elanikest  eelistab inglise keelt, 25% prantsuse keelt ning 44% on ükskeelsed. Samas valdab iga neljas EL kodanik emakeele kõrval kaht võõrkeelt. Kui vaadata Eesti elanikkonda, siis meie vabariigis on ükskeelseid 11% ning  üht võõrkeelt kõneleb 89%.

Projektijuht Keiu Tamm tutvustas kokkutulnuile lähemalt 2014.aastani kestva projekti  üldeesmärki, milleks on  üldharidussüsteemi pedagoogide  professionaalne areng ning tasemel kutsealane tegevus kogu karjääri vältel. Alaeesmärgid hõlmavad täienduskoolituse süsteemi ja kvalifikatsiooni tõendamise põhimõtete arendamist  ning rakendamist, lisaks sellele pedagoogide  koostöövõrgustike arengu toetamist. Koordinaator Elve Kukk kõneles üks kord kvartalis ilmuma hakkavast võrgustikutöö uudiskirjast, mille esimese numbriga saab tutvuda REKKi ja HTMi koduleheküljel ning kutsus õpetajaid üles kaastöid kirjutama.

5. detsembril 2009 loodud Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu eesmärkidest, tegevussuundadest ja tegevustest kõneles juhatuse esimees Ene Peterson. Olulisteks aspektideks uues katusorganisatsioonis on keelelise mitmekesisuse toetamine, keeleõppe populariseerimine, võõrkeelte oskuse ja võõrkeeleõpetajate elukutse väärtustamine, keeleõpetajate professionaalse arengu toetamine. 2009.aasta algul moodustus aktiivsetest võõrkeeleõpetajatest töörühm, kes tegeles tulevase katusorganisatsiooni põhikirja koostamise ja asutamiskoosoleku ettevalmistamisega ning tegevuste  kajastamisega meedias. 63 võõrkeeleõpetajat läbis kahel erineval tasemel  Euroopa keelemapi alase koolituse, koostööoskuste vallast said teadmisi  töörühma 12 liiget. Saksa Keele Õpetajate Seltsi eestvedamisel toimus Pärnus 20.-21.novembril kirjandusalane seminar „Raamat ja tänapäeva meedia üldhariduses". Võõrkeeleõpetajate kõrval osalesid sellel eesti keele ja kirjanduse õpetajad ning klassiõpetajad. Ettevalmistuseks Euroopa koostöövõrgustikes osalemisel oli osavõtt 11.-12.detsembril Austrias Grazis toimunud LACSi (Language Associations and Collaborative Support) projekti koostööseminarist. Sealt saadud kogemus võimaldas saada ettekujutuse ECMLi (Euroopa Nüüdiskeelte Keskus) tegevustest ning  võimalustest, mida pakutakse võõrkeeleõpetajate võrgustikele. Ühtlasi ka seda, millised on võimalused Eesti võõrkeeleõpetajate tegevuse ja parima kogemuse tutvustamiseks Euroopa mastaabis. Koostööd on võimalik teha 34 riigi võõrkeeleõpetajate organisatsioonidega, erinevaid seminare ja konverentse toimub  pidevalt.

Käesolevasse aastasse  on kavandatud liidu logo ja kodulehekülje väljatöötamine. Liidu eesmärke ja tegevusi on tutvustatud meedias, võõrkeelte aineliitude kodulehekülgedel, mitmetel seminaridel ning konverentsidel. Lähim võimalus tutvustada Eesti võõrkeeleõpetajate parimat kogemust avaneb 21.-22.mail Kaunases toimuval rahvusvahelisel  konverentsil, kuhu sõidetakse nelja ettekandega. Üheskoos oleme tugevamad, üheskoos tegutsedes on meil rohkem võimalusi - niisuguse  mõttega lõpetas Ene Peterson oma esinemise.

Riiklikes õppekavades tehtud muudatustest kõneles HTMi üldharidusosakonna nõunik Maie Soll.  Alustuseks suunas ta õpetajaid tagasi mõtlema praegu kehtivale õppekavale, tekitades konstruktiivse arutluse. Sealt edasi selgitas Soll, et uus õppekava pole kannapööre, vaid jätkab praeguse traditsioone. Oluliselt enam on arvestatud õpilase eripära, õpe on elulähedasem ning nõuab seetõttu mitmekesisemaid õpetamismeetodeid. M.Soll vastas ka õpetajate rohkearvulistele  küsimustele.

REKKi prantsuse keele peaspetsialist Piret Kanne kõrvutas oma ettekande alustuseks 19.sajandi keeleõppe mudelit ning tänapäevast arusaama keeleõppest. Seejärel selgitas ta, kuidas on uues õppekavas üles ehitatud võõrkeelte õppe kirjeldus - lähtuvalt keeleoskustasemete kirjeldusest Euroopa keeleõppe raamdokumendis. Keeleõppe keskmes on kõigile võõrkeeltele ühtsed teemavaldkonnad, ka õpitulemused on  raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Raamdokumendi põhimõtete rakendamine võimaldab enam arvestada õppijate ealist ja individuaalset eripära, toetab õpimotivatsiooni ning iseseisva õppija kujunemist.

Lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtetest ning nende rakendamisest üldhariduskoolis kõneles  kuulajaile TÜ Narva kolledži õppedirektor Urve Aja. LAK-õppe (Eestis alates 2007) mitu nägu on nii võõrkeele süvaõpe, eestikeelne aineõpe vene õppekeelega koolis kui ka keelekümblus. Inglise keele lektor Anna Golubeva tutvustas LAK-õppe põhimõtetega arvestamist Narva kolledži õpetajakoolituse õppekavades.

Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja karjäärinõustamiskeskuse projektijuht Natali Happonen rääkis „Individuaalse keeleõppe pilootprojektist", mis haarab 40 mentorit ja 80 mentiid. Viimased on vene õppekeelega koolide õpetajad, kelle jaoks osalemine poolteist aastat kestvas projektis tähendab eesti keele oskuse parendamise kõrval ka enesearengut, kultuurialaste teadmiste laienemist  ning aine õpetamise kvaliteedi kasvu. N. Happonen on nimetatud projektis üheks mentoriks.

Seminari viimaseks ettekandeks oli Pärnu Koidula gümnaasiumi inglise keele õpetaja Katrin Saksa „Virtuaalne klass traditsioonilise õppetöö toetajana", mis kätkes endas arvuti kasutamise erinevaid võimalusi võõrkeele tunnis ning julgustas õpetajaid mitte kartma kasutada infotehnoloogiat  ja looma julgemalt virtuaalseid õppematerjale.

Kuuldud ettekanded mõjusid virgutavalt. Teada, millega tegelevad kolleegid lähedal ja kaugel, olla valmis üleminekuks uuele riiklikule õppekavale, tunda praeguse aja märksõnu võõrkeeleõppes, kuuluda ühtsesse katusorganisatsiooni - see kõik tõstab õpetaja enesekindlust ja töömotivatsiooni.

Leili Sägi,

EKTKÕLi aseesimees