tagasiside
innove
tagasiside

Materjalid 1992-2000

Kirjelduste koostaja Elle Sõrmus

Ülle Rannut „Keelekümblus“, Tallinn: Keeleameti Toimetised nr 3, 1992. 16 lk.

  1. Kellele mõeldud?

Väljaanne on mõeldud kasutamiseks huvilistele ja tutvustab keelekümblust põhjalikumalt.

  1. Milleks sobib kasutada?

Haridusministeeriumi tellimusel koostatud materjalis tutvustatakse keelekümbluse olemust ja selle rakendamise võimalusi Eestis.

  1. Käsitletud teemad

Enamusest ja vähemusest, Kakskeelsus, Hariduspoliitika ja keel, Keelekümblusprogrammid ja liigid, Keelekümblus koolieelses õpetuses, Keelekümbluse mõju keele staatusele, Keelekümbluse rakendamise võimalusi Eestis.

  1. Materjali kirjeldus

Materjal koosneb 7 peatükist. Esimeses peatükis tutvustab autor keelestaatuse ja funktsionaalse leviku nelja põhitüüpi ning arutleb vähemus- ja enamuskeele kõnelejate suhete üle erinevates riikides. Teine peatükk tutvustab kakskeelsust, suhtumist kakskeelsusesse, selle omandamist ja keelekaitseprogrammi. Kolmandas peatükis arutletakse hariduspoliitika ja keele üle. Põhjalikumalt tutvustatakse Kanada keelepoliitikat alates 1960ndatest aastatest ja ametliku keele seadust Bill 22, mis võeti vastu 1974. aastal. Lühidalt on ära toodud Bill 22 ja Bill 101 – prantsuse keele harta – põhimõtted. Neljas peatükk jaguneb mitmeks alapeatükiks ja selles tutvustatakse keelekümblusprogramme, mida on Kanadas rakendatud. Kõigepealt käsitletakse keelekümbluse kujunemist ja mõistet Quebeci kontekstis. Seejärel esitab autor keelekümbluse liigid: varane täielik, vahepealne ja hiline keelekümblus. Samuti tutvustatakse keelekümbluse tulemusi ja nende mõõtmist. Tulemused antakse keelekümbluse liikide järgi. Esitatud tulemused on pärit 1970ndatest aastatest. Edasi tutvustab autor lühidalt ühiskondlik-majanduslikke tegureid keelekümbluses, keelekümbluse mõju ja keelekümblusõpetajate väljaõpet. Viiendas peatükis tutvustatakse keelekümblust koolieelses õpetuses näidetega Iiri- ja Baskimaalt. Kuues peatükk tutvustab keelekümbluse mõju keele staatusele. Siin esitab autor Baskimaa kogemuse ja toob välja neli malli, millest kolm näeb ette baski keele õpetamise: X-mall – hispaaniakeelne erakool, milles baski keelt ei õpetata. A-mall: baski keel on eraldi õppeainena 3-5 tundi nädalas, B-mall: pooled õppeained on baski keeles. D-mall: kogu õppetöö toimub esimesest õppeaastast peale baski keeles, hispaania keelt õpetatakse eraldi õppeainena. Samuti on selles peatükis esitatud erinevate mallide võrdlusrühmade küsitluse tulemuste analüüs. Seitsmendas peatükis käsitletakse keelekümbluse rakendamise võimalusi Eestis. Autor võrdleb Eesti ja Quebeci keelelist situatsiooni ja pakub mitmeid võimalusi keelekümbluse rakendamiseks Eestis.

  1. Märkused

Materjalis on antud põhjalik eesti- ja võõrkeelse kirjanduse loetelu, millest huviline saab keelekümblusega põhjalikumalt tutvuda.

Videomuinasjutt „Printsess Mari ja konn Konrad“ = A fairytale on video „ Princess Mari and Frog Konrad“/videotekstid: L. Tungal. Tallinn: Elav Teadus, 1993, 32 lk + 1 videokassett.

Mati Hint, Tiiu Salasoo „Keelelised selgitused eesti keele õpetamiseks: videomuinasjutt „Printsess Mari ja konn Konrad““, Tallinn: Elav Teadus, 1993, 114 lk.

Mati Hint, Tiiu Salasoo Sõnaraamat: videomuinasjutt „Printsess Mari ja konn Konrad“, Tallinn: Elav Teadus, 1993, 28 lk.

  1. Kellele mõeldud?

Materjal on mõeldud kasutamiseks eesti keele tunnis algkoolis, kuid sobib kasutada ka lasteaias.

  1. Milleks sobib kasutada?

Komplekti sobib kasutada eelkõige kuulamisoskuse arendamiseks ja sõnavara laiendamiseks, aga ka grammatikavormide tutvustamiseks, hääldamise ja kõnelemisoskuse arendamiseks.

  1. Käsitletud teemad

Videomaterjali teemad puudutavad igapäevast elu: Tervitamine, Tervis, Inimese kirjeldamine, Kellaaeg, Toit, Info küsimine ja saamine, Ostmine ja müümine, Käitumine avalikes kohtades, Õnnitlemine, Tutvustamine, Sünnipäevapidu, Vabandamine, Nõusoleku väljendamine.

  1. Materjali kirjeldus

Komplektis on kahetunnine videokassett, video tekstid, keelelised selgitused ja sõnastik. Video tekstid on koostanud Leelo Tungal, saatemuusika loonud Raimo Kangro, lavastanud Rein Agur. Eesti- ja ingliskeelsed keelelised selgitused on kirjutanud Mati Hint ja Tiiu Salasoo.

Videomuinasjutt koosneb üheteistkümnest 6-16 minutilisest videolõigust, milles tegevus toimub muinasjutulises, kuid samas tavalises Eestis. Lugu on ühest kuningaperekonnast. Kuigi videomuinasjutu pealkiri eeldab, et peategelased on printsess Mari ja konn Konrad, saab neid näha vaid esimeses ja viimases osas, tõelised tegelased on onu Ott ja prints Mats, kes lähevad konnaks moondatud printsess Mari otsima. Nende tegevust püüab igati takistada kuri nõid Lonni, kellest aga lõpus saab hea nõid. Tegelikult on tegelased tavalised Eesti inimesed nii linnas kui maal. Videomuinasjutus on kasutatud nii nukke kui lapsi, viimased mängivad erinevate ametite esindajaid, kasutatud on palju reaalseid situatsioone ja seetõttu on tegelaste tekst kõnekeelne ja autentne. Onu Ott aitab tutvustada eesti keele grammatika mitmekesiseid vorme. Keel muutub lihtsamast keerukamale minnes, igas videolõigus on 50-60 uut sõna, sõna- või grammatikavormi. Õpitu juurde pöördutakse pidevalt tagasi ja kasutatakse uutes situatsioonides.

Keelelistes selgitustes kirjeldatakse iga lõigu juures lõigus esinevate keelendite kasutamist, antakse lausete põhimudelid, väljendid ja hääldamisjuhised. Suurt tähelepanu pööratakse sõnade ja väljendite erinevatele kasutusvõimalustele ja stiilile. Selgitustes on palju kasutatud keeleteaduslikku terminoloogiat, mistõttu sobib see kasutamiseks pigem õpetajale. Videomaterjal võimaldab õppida 500-600 sõna või väljendit koos grammatiliste vormidega.

Sõnaraamatus on antud kõik videos esinevad sõnad, kusjuures sõnade juures on mitu erinevat vormi. Videos kasutatud sõna on tumedas trükis, mille järel on sulgudes videolõigu number, milles vorm esimest korda esines.

Videotekstide kogumikus on kahjuks palju tekstimuutusi videofilmiga võrreldes. Isegi mõne tegelase nimi on muudetud või on saanud tüdrukust poiss või on muutunud esemete värv jne. Seetõttu on parem seda üldse mitte kasutada.

  1. Märkused

Autorid on soovitanud vaadata videomuinasjuttu koos lastevanemate või õpetajatega ühe lõigu kaupa ja esitada selle kohta küsimusi, et lapsed õpitud keelt kasutaksid. Metoodilisi soovitusi materjali käsitlemiseks ei ole antud.

Valli Lille „Mina tahan rääkida eesti keeles: keelekümblusklassile. 1.-2.“, Tallinn, 1998 I osa 92 lk, II osa 68 lk.

1. Kellele mõeldud?

Materjal on mõeldud 6-aastastele lastele eesti keele õpetamiseks, kuid sobib kasutada ka nooremate puhul.

2. Milleks sobib kasutada?

Materjali saab kasutada eesti keele tunnis, samuti on selles osa lastevanemate jaoks. Sobib kasutada laste rääkimisoskuse arendamiseks ja sõnavara laiendamiseks.

3. Käsitletud teemad

I osa : Tere!, Perekond, Kodu/Maja, Tuba, Kool, Töövahendid, Riietus, Ma riietun, Mida me sööme?, Aedviljad, Puuviljad, Toidunõud, Mina söön/Mina joon, Sügis, Koduloomad, Kodulinnud, Metsloomad, Metsas, Aastaajad, Nukuteater, Mänguasjad, Õues, Üks/Mitu, Sünnipäev, Arsti juures, Linnas, Kauplus, Missugune?, Mardipäev, Meeleolu, Talv, Talv tuli, Talv metsas, Linnud talvel, Päkapikud, Jõulud, Jeesuse sünnipäev, Jõulud on käes. Pealkirjata on käsitletud veel niisuguseid teemasid nagu Tegevused (näiteks: mina loen, mina kirjutan, mina spordin jne), Inimese nägu (silmad, nina, suu jne), Puu (kask, kuusk, leht, okkad jne).

II osa : Kodu, Emadepäev, Kevadlilled, Kevad, Eesti on minu kodumaa.

4. Materjali kirjeldus

I osa sisaldab põhiliselt must-valgeid pilte ja sõnu või lauseid ning on autori sõnutsi mõeldud sõnavara rikastamiseks ja vestlusoskuse arendamiseks. Vihiku parempoolsel leheküljel on antud pildid ja nende juurde kuuluvad sõnad või laused, mis on enamasti kirjutatud suurtähtedega. Mõnede teemade juures on esitatud ka lühiluuletus (Jõulud on käes, Päkapikud, Sügis). Allääres on joonel värvilised kujundid või mustrid, mida laps saab jätkata. Paremas nurgas on ettejoonistatud pilt, mida tuleb värvida või saab katkendjooned ühendada pildiks. Mõnikord on vaja lastel ise midagi joonistada. Vasakul leheküljel on antud teemakohased sõnad tükitähtedega kirjutatult koos venekeelse tõlkega, mis autor on mõelnud lastevanemate jaoks. Sõnad on tavaliselt teemaga seotud lehekülje tagumisel küljel. Mõnede sõnade puhul on esitatud nii ainsus kui mitmus. Teema Üks/Mitu juures on mitmuse tunnus –d värviliselt esile toodud. Küsimused ja töökorraldused on esitatud väiketähtedega st õpetaja jaoks. Autor väidab, et „tekstid ja üksikud sõnad pole mõeldud lugemiseks lastele, vaid abiks õpetajale ja lapsele nägemismeele abil seose kujundamiseks sõna ja selle kirjapildi vahel.“

II osa tutvustab joonistähtede kirjutamist. Parempoolse lehekülje allääres on häälimisülesanded, õpitava hääliku asukoha leidmiseks sõnas, selle pikkuse määramiseks ja märkimiseks. Lastel on võimalik tähtede ja sõnade kirjutamist harjutada. Tähti aitavad meelde jätta iseloomustavad laused. Ka II osas on mustvalged pildid, mille juurde on kirjutatud vastavat tähte sisaldav sõna. Täht on sõnas värviliselt esile toodud. Pilte saavad lapsed ise värvida. Samuti on vasakpoolsel leheküljel esitatud sõnad koos venekeelse tõlkega. II osas on mitmed pildid süžeelised, mille järgi saavad lapsed jutustada.

5. Märkused

Materjal on trükitud väikeses formaadis ja kahevärvitrükis.

Marika Merila. „Eesti keel muukeelses lasteaias. Metoodilised soovitused.“, Haridusministeerium, 1999, 45 (+11) lk.

  1. Kellele mõeldud

Materjal sobib kasutamiseks õpetajale.

  1. Milleks sobib kasutada

Materjali teoreetiline osa tutvustab, kuidas töötada lasteaia lastega ja milliste printsiipide alusel lasteaias keelt õpetada.

3., 4. Käsitletud teemad ja materjali kirjeldus

Materjal on koostatud projekti „Eesti keele õpetamise metoodika muukeelsetes lasteaedades“ raames ning koosneb teoreetilisest osast ja praktilistest keele õpetamise soovitustest.

Teoreetilises osas tutvustatakse keeleõppe eesmärke lasteaias, keeleoskusega seonduvaid mõisteid, õpetaja vastutust. Antakse ülevaade lapse keelelisest arengust eelkoolieas: mida laps suudab omandada, milline on keele roll suhtluses. Lühidalt peatutakse tööl lastevanematega, kelle ülesanne peaks olema julgustada ja aidata. Tutvustatakse keele õpetamise printsiipe: keelt õpitakse tegelikus suhtluses, tegeliku elu vajadused on esindatud võimalikult mitmekülgselt, õppetöös kasutatakse laste olemaolevaid kogemusi ja oskusi. Tähelepanu on pööratud ka õpetaja kõnele. Pikemalt peatutakse töö planeerimisel ja tegevuse kulul. Antakse soovitusi, kuidas keeleõpe peaks kulgema, missuguseid tegevusi kasutada, mida teha keeletunnis. Teoreetilises osas esitatakse kõnearendusteemasid ja sõnavara. Lühidalt peatutakse distsipliini saavutamise võtetel.

Teine osa algab soovitustega, kuidas mänge läbi viia. Tutvustatakse sõnamänge ning antakse süžeesid sõnade õppimiseks. Tuuakse näiteid luuletustest ja liisusalmidest, mitmed koos liigutustega, mida saab kasutada laste kõne aktiviseerimiseks. Peatükis „Süžeelised mängud“ antakse kõigepealt näpunäiteid nende läbiviimiseks ja esitatakse kuus mängu. Lühiluuletustele ülesehitatud tunni näites antakse juhiseid selle läbiviimiseks.

Lisas on antud süžeemängu „Orava seeneisu“ tekst koos piltidega, mida võib lasta lastel endil värvida ja mida koos lastega saab ka lugeda.

5. Märkused

Kasutatud kirjanduse loetelus on viis teost, millega saab soovi korral põhjalikumalt tutvuda.

Ly Krikk „Eesti keel tirtsudele ja põnnidele“

1. osa: õpik-töövihik: Projekt „Käsikäes“, 1999, 95 lk.

2. osa tekstiraamat: Press House, 2000, 96 lk.

  1. Kellele mõeldud

Materjal sobib kasutamiseks lastele, kes alustavad eesti keele õppimist. Kaheosalisest materjalist peaks piisama kogu õppeaastaks septembrist maini.

  1. Milleks sobib kasutada

Materjal sobib eelkõige rääkimis-, aga ka kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamiseks.

  1. Käsitletud teemad

I osa : Minu nimi, Mida Põnn teeb?, Kellel? Millel? Mitu?, Kus?, Millega sina mängid?, Mida ta sööb?, Linnas on, Õues, Toas, Mis on valesti?, Mis on koti sees?, Kellel on kink?, Kellel ei ole?, See on, need on, Mis on toas?, Millal?, Mis on vannitoas?, Muinasjutus on, Mets, Poes, Aastaajad, Minu mänguasjad.

II osa : Tibu ja kana, Sügis, Kellel on?, Väike karu, Hommik, Meie Minni, Laisk Põnn, Haige kass, Kes elab metsa sees?, Sünnipäev, Talv, Kuuseke, Päkapikk, Õie loomad, Minu kodu on Eestis, Valgusfoor, Kui vana?, Kevad, Vihm, Elevant Elmar, Poed, Minu lõbus pall, Lõbusad loomad, Kui ma kasvan suureks, Suvi.

  1. Materjali kirjeldus

Õppematerjal koosneb õpik-töövihikust, mille juurde kuulub tegusõnakaartide komplekt „Mida Põnn teeb?“, pildialbumist ja tekstiraamatust.

Õpik-töövihik algab kasutusjuhendiga, milles antakse lühidalt metoodilisi soovitusi, kuidas õpiku-töövihikuga töötada. Samuti on siin esitatud õpikus-töövihikus kasutatud märgid.

I osa vasakpoolsetel lehekülgedel on temaatilised pildid, mille juurde kuuluvad parempoolsetel lehekülgedel antud dialoogid. Dialoogid on mõeldud õpetaja ja lastevanemate poolt ettelugemiseks. Dialoogi saavad lapsed selgeks situatsioonimängudes. Läbiv tegelane on Põnn, kes õpetab lapsi küsimusi esitama ja neile vastama. Piltide all on teema sõnavara antud lausetena, et lastel tekiks tekstitunnetus. Neid lauseid saavad lapsed kasutada pildi järgi jutustamisel. Teemadest käsitletakse tegevusi, asju, nende omadusi ja paiknemist ruumis, aja väljendamist. Parempoolsetel lehekülgedel on teema ja pildi juurde kuuluvad ülesanded. Pildid on must-valged ja lapsed saavad neid ise värvida ning juurde joonistada. Mitmekesised ülesanded võimaldavad lastel otsustada õige ja vale variandi üle, täiendada või lõpetada pilte või tekste. Kõige rohkem on esimeses osas rääkimist ja ka kirjutamist nõudvaid ülesandeid, grammatikaga eraldi ei tegelda. Õpiku-töövihiku lõpuosas on hulganisti tekstidega seotud pilte, mida saab välja lõigata, kleepida ja värvida. Õpiku-töövihiku lõpus on kordamisosa, mille abil saab üle korrata kogu õpitud materjali.

II osa on tekstiraamat , milles on 25 teksti ja nende juurde kuuluvad harjutused. Tekstiraamatus on kasutusel kaks märki, mis erinevad esimese osa märkidest. Need näitavad, kus tuleb lugeda ja kuhu tuleb kirjutada. Alguses on tekstid lühikesed ja lihtsad, hiljem muutuvad pikemaks ja keerulisemaks. Tekstid on mitmekesised ja käsitlevad igapäevaelu teemasid, loomi, aastaaegu, tulevikku jne. Tekste täiendavad temaatilised pildid. Tekstid on enamasti kõnekeeles, mida saab kasutada keelekeskkonnas: tänaval, hoovis, poes, arsti juures jne. Osa lugemistekste on esitatud väiketähtedega. Harjutustes peavad lapsed lõpetama lauseid, kirjutama näidise järgi, leidma antud tähtedega sõnu loetelust või sarnase sõnalõpuga sõnu, kirjutama lühijutukesi, võrdlema, vastama küsimustele jne.

  1. Märkused

Autor soovitab õpitud tekstide põhjal lavastada väikesi näidendeid, milles lapsed saaksid rolli mängides õpitud teksti kasutada, mis samuti kinnistab suulise keele oskust.

Ülle Rannut „Mina juba loen: eesti keele ja lugemaõpetamise programm eelkooliealistele vene lastele keelekümblusrühmas: töölehed“, Ülle Rannut Keelekümblus, 1999, 123 lk. – Käsikiri.

1. Kellele mõeldud?

Materjal on mõeldud varaseks lugemaõppimiseks eelkooliealistele vene lastele kolmandast kuni viienda eluaastani.

2. Milleks sobib kasutada?

Materjali sobib kasutada rääkimis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamiseks.

3. Käsitletud teemad

Mina, Minu perekond, Mänguasjad, Lemmikloomad, Riietus, Värvid, Numbrid, Kodu, Lasteaias, Õues, Päev ja öö, Tüdruk ja poiss, Poes, Tänav, Jõulud, Talv, Loomaaias, Söön ja joon, Katame laua, Küsime ja keelame, Kus ta elab?, Eesti, Ma olen haige, Punamütsike, Meri, Rong, Maal, Kevad, Suvi, Sügis, Kirjutan, Loen, Sünnipäev. Teemad on jaotatud 95 tunniks.

4. Materjali kirjeldus

Õppematerjal koosneb töölehtedest, lotopiltidest, testidest ja sõnastikust. Programm põhineb täissõnameetodil, põhilisteks töövahenditeks on sõnasedelid ja lotopildid.

Töölehed sisaldavad sõnasedeleid, mida saab välja lõigata ning lugeda ja lauseid moodustada. Sõnasedelid on piisavalt suured, et lapsed saaksid neid üles tõsta ja üksteisele näidata.

Töölehed algavad tervitusfraaside esitamisega, seejärel tutvustatakse erinevaid teemasid (ümbritsevaid esemeid, koduloomi, riietusesemeid, mööbliesemeid, toiduaineid, haigena olemist, numbreid, aastaaegu, tegevusi, pühasid, kohti (lasteaed, pood, tänav), Eestimaad). Samuti on töölehtedel muinasjutt „Punamütsike“, laulud „Rongisõit“, „Muna“ koos nootidega. Hulgaliselt on must-valgeid pilte, mille põhjal jutustada ja mida saavad lapsed ise värvida. Töölehtedel on pabernukk, mida saab välja lõigata ja millele on vastavalt aastaaegadele väljalõigatavaid riideid, muuhulgas ka värvilisi. Samuti on antud mäng koos selle läbiviimise metoodilise juhendi ja laulusõnadega. Kui alguses peab laps ise lauseid moodustama, siis alates 10. leheküljest on lausemudelid ette antud. Grammatikat otseselt ei käsitleta, tegusõnadest esitatakse ainsuse esimene pööre, samuti on nimisõnad antud teema käsitlemisel vajalikus käändes. Eraldi tähelepanu pööratakse ees- ja tagasõnadele, mida esitatakse kontekstis. 17. leheküljel on materjalis antud lotopilte, mida saab teemade käsitlemisel või kordamisel kasutada ja nii muuta keeleõppimise mängulisemaks.

Materjal sisaldab kolm testi. Suulise väljendusoskuse testis saab hinnata lapse sõnade tundmist lotopiltide, enesetutvustuse ja pildi järgi jutustamise põhjal. Lugemisoskuse testis on antud 5 lauset sõnasedelitega, õpetaja poolt valitud sõnasedelite tundmise hindamine ja lisamaterjalide hindamine. Kirjutamistestis on vaja lõpetada kaks lauset. Esimeses peab laps kirjutama lünka oma nime ja teises pildi või eseme põhjal sõna.

Sõnastikus on kuuel leheküljel kahes veerus antud töölehtedel esinemise järjekorras sõnad ja fraasid eesti keeles koos venekeelse tõlkega.

5. Märkused

Materjali saab paljundada ja lastele anda lehekülgede kaupa.

Ülle Rannut „Mina juba loen: eesti keele ja lugemaõpetamise programm eelkooliealistele vene lastele keelekümblusrühmas: metoodiline juhend“, Ülle Rannut Keelekümblus, 1999, 47 lk. – Käsikiri.

1. Kellele mõeldud?

Metoodiline juhend on mõeldud kasutamiseks õpetajale keelekümblusrühmades.

2. Milleks sobib kasutada?

Materjal kuulub „Mina juba loen“ töölehtede juurde.

3. Käsitletud teemad

Materjal puudutab „Mina juba loen“ töölehtede teemasid. Hõlmab 35 teemat (vt töölehed), 300 sõna ja 115 töölehte.

4. Materjali kirjeldus

Programmi kestvus on 95 tundi, õppetöö toimumist on arvestatud 4 korda nädalas. Materjal hõlmab 115 töölehte ja 300 sõna.

Metoodiline juhend koosneb viiest osast: sissejuhatus, metoodikast lähemalt, metoodiline juhend, testid ja kasutatud kirjanduse loetelu. Autor tutvustab täissõnameetodit, mille abil võib laps juba 3–5 aasta vanuselt lugema ja kirjutama õppida. Samuti käsitleb autor, kuidas võiks täissõnameetodit kasutada teise keele õpetamisel, tuues näitena rootsi kogemuse. Metoodikast lähemalt kirjeldab, missugused peavad olema sõnasedelid ja kuidas neid kasutada. Tutvustatakse, kuidas ja millal kasutada lotopilte, töölehti jutustamiseks ja laule, samuti tööd lapsega nii individuaalselt kui rühmas. Antakse ülevaade häälikupiltide kasutamisest ning kirjutatakse, et laps hakkab ise kirjutama ja lugema. Antakse soovitusi lisamaterjaliga töötamiseks. Materjal sisaldab ka tundide konspekte, kus on näidatud tegevused ja rollimängud ning missuguseid sõnasedeleid kasutada. Testide osas pakub autor kolme testi ja testide analüüsi. Testid on soovitav läbi viia kogu sõnavara piires. Kasutatud kirjanduse loetelus on 18 eesti-, soome- ja inglisekeelset allikat.

5. Märkused

Kuna materjal on käsikirjaline, siis on see raskesti kättesaadav.

Ülle Rannut „Arno koolilood: 1. klassi õpilase tööraamat eesti keele õppimiseks, lugemiseks, kirjutamiseks, mängimiseks ja laulmiseks. 1. osa“, Künnimees 2000, 115 lk.

  1. Kellele mõeldud

Materjal on õpilase tööraamat, kuid seda saab kasutada ka koolieelses vanuses. Autori sõnutsi sobib materjal kasutamiseks nii neile, kes on „Mina juba loen“ järgi täissõnameetodil lugema õppinud, kui ka esmakordselt eesti keelega kokkupuutuvatele lastele.

  1. Milleks sobib kasutada

Materjal on mõeldud eesti keele õppimiseks lugemise, kirjutamise, mängimise ja laulmise abil. Raamat sobib sõnavara laiendamiseks ja lugemiseoskuse arendamiseks.

  1. Käsitletud teemad

I osas on 11 teemat: Saame tuttavaks, Isa toob Arno kooli, Koolikott, Klass, Kirjutan, Loen, E. Niit „Rongisõit“, Arvutan, Joonistan, Võimlen, Laulan ja tantsin.

II osas on 9 teemat: Arno hommik, Mis kell on?, Mida sa sööd?, Mida sa selga paned?, Teele nädal, Linn, Koolitee, Arno kolib maale, Uus kodu.

  1. Materjali kirjeldus

Raamat koosneb Oskar Lutsu „Kevade“ põhjal koostatud ja adapteeritud koolijutustustest, esimese klassi lauliku, õpikute ja videote adapteeritud tekstidest, sõnaloto- ja sõnakivimängudest, rolli- ja keelemängudest, töölehtedest paari- ja rühmatööks, testidest (lauamängudest küsimuskaartidega) ja projektidest. Sisuliselt jaguneb tööraamat kaheks osaks: Kool ja Kodu.

Kuigi pealkiri eeldab, et tegemist võiks olla O. Lutsu „Kevade“ tegelastega, on „Kevadest“ pärit vaid raamatu tegelaste nimed ja mõned süžeed. Tegevus toimub tänapäeva Eesti linnas. Tööjuhendid antakse nii sõnaliselt kui märkidega, mille selgitused kahjuks puuduvad. Pildid on must-valged, mis võimaldab lastel endil raamat värviliseks muuta. Raamatus on palju erinevaid ülesandeid, mis arendavad käelist tegevust, näiteks Kleebi iga pildi alla õige lause, Värvi ja lõika jne. Laulud on antud koos nootidega. Õppimist mitmekesistavad huvitavad sõnalotod ja sõnakivimängud. Raamatus on mitmesuguseid pilte, ülesandeid ja rollimänge, mis võimaldavad lastel palju rääkida. Lugemistekstid on lühikesed ja lihtsad. Tekstid on kirjutatud väiketähtedega. Esimese osa kirjutamisülesannetes laps kirjutab suurtähtedega, teises osas väiketähtedega. Võrreldes lugemisülesannetega on kirjutamisülesandeid vähe ja paljud neist nõuavad vaid ühe tähe lünka kirjutamist. Kui on vaja teha tööd rühmas või paaris või on tegemist projektiga, siis on ülesande juures ka vastav märge. Projektid on seostatud lapse endaga, näiteks peab ta kirjutama üles oma pereliikmete nimed, oma aadressi, täitma tabeli, mida ta teeb erinevatel nädalapäevadel jne. Mõlema osa lõpus on lauamäng küsimuskaartidega. Raamatus on antud ka Internetis asuvate lisamaterjalide aadress.

  1. Märkused

Kujunduslikult on leheküljed materjaliga ülekoormatud.

Hiie Asser, Anne Kaskman, Maire Küppar „Õpime eesti keelt koos Mütsiku ja Patsikuga.“ Tallinn 2000. Metoodiline juhend (27 lk), nukud Patsik ja Mütsik ning lüümikute komplekt (50 tk).

  1. Kellele mõeldud

Metoodiline juhend on mõeldud kasutamiseks õpetajale algklasside õpilastele eesti keele õpetamiseks, kuid sobib kasutada ka koolieelses vanuses lastele keele õpetamiseks.

  1. Milleks sobib kasutada

Materjal sobib kõnelemis- ja kirjutamisoskuse arendamiseks, sõnavara laiendamiseks, saab arendada küsimuste moodustamise ja nendele vastamise oskust.

  1. Käsitletud teemad

Tutvumine Patsiku ja Mütsikuga, Toomemägi sügisel, Toomemägi talvel, Toomemägi kevadel, Toomemägi suvel, Linnas, Mänguhoos, Aeg läheb, Sünnipäeval, Matkal.

  1. Materjali kirjeldus

Komplekt koosneb metoodilisest juhendist, kahest nukust ja 50 liitlüümikust.

Metoodilises juhendis on tunnitegevuste kirjeldusi pildikomplektide kaupa ja tegevuste näidiseid. Kõigepealt tutvustatakse nukke: tüdruk on Patsik ja poiss Mütsik, kes on sündinud Lääne-Virumaal ja praegu elavad Tartus Toomemäel mänguasjade muuseumis. Autorite sõnutsi saab koos õpilastega kohandada tegevusi oma kodukohaga. Teemade käsitlemiseks pole piiratud aega ja samuti pole oluline teemade käsitlemise järjekord. Iga teema koosneb mitmest tegevusest ja värvilistest liitlüümikutest, mida on iga teema juures kuni kuus. Kõigepealt tutvustatakse kohta, kus tegevus hakkab toimuma, viiakse läbi sissejuhatav vestlus, mille ajal tuletatakse meelde õpitud sõnu, lauldakse, kuulatakse luuletust vms. Seejärel tutvustatakse uut sõnavara ja arendatakse laste rääkimisoskust, mängitakse teemakohaseid mänge, joonistatakse, jutustatakse, koostatakse küsimusi ja vastatakse neile jne. Lastele õpetatakse, kuidas skeemi põhjal jutustada, tabelit täita, ajajoont või tegevusplaani koostada. Iga teema juures on lõputöö, mis nõuab lastelt tavaliselt pildi joonistamist ja näiteks sünnipäevamenüü koostamist, matkamarsruudi või loodusraja skeemi koostamist, luuletuse kirjutamist vms. Teema lõpeb alati kirjutamisosaga, milles tehakse käsitletust kokkuvõte ja lastel tuleb näiteks kirjutada luuletus, kutse, retsept, lõpetada laused või jutuke, vastata küsimustele. Lüümikutele on võimalik ka juurde joonistada. Teemade käsitlemisel soovitatakse kasutada erinevaid tööviise: individuaalne, paari- ja rühmatöö.

Metoodilises juhendis on kasutatud õpetaja jaoks mitmeid grammatikatermineid, näiteks täis-, kaas-, sulghäälik, liitlause, omadus- ja nimisõna jne.

  1. Märkused

Ei ole otseselt mõeldud kasutamiseks koolieelsetes lasteasutustes.