tagasiside
innove
tagasiside

KOLM VAIMSUSEST KÜLLASTUNUD PÄEVA RAPLAMAAL

Alustuseks tahaks kasutada Margus Lattiku, kirjanikunimega Mathura mõtet, kus ta väidab, et kaasaegse kirjaniku kohtumist lugejaga saab pidada iidse tava – suulise kirjanduse aegade kõneleja ja kuulaja vahetu kokkupuute taaskehastuseks. Kirjaniku jaoks võib selline fakt olla ühtlasi loomingulise eneseteostuse osaks.

Aga Alu mõisa polnud, Leelo Tungla väljendit korrates, kokku tulnud mitte veidrate vandeseltslaste kamp, kelle tegevus on seotud maksumaksja rahakotti kurnava nähtusega nagu eesti kultuur, vaid lisaks pea paarikümnele loomeinimesele ligi 70 kirjanduse õpetajat üle kogu Eesti. Meil kõigil on peale lugeja rolli täita ülimalt tähtis kirjanduse vahendaja ning noore inimese suunaja roll kirjanduse radadel.

Kolme päeva vältel teritati oma vaimu meie kirjanike ja kriitikute mõtete ja loominguliste taotlustega lähemalt tutvudes. Igatahes said õpetajad hea ülevaate eesti kirjandusmaastikul toimuvast,esitasid küsimusi, kuulasid luulet hingestatud ja põnevas esituses (D.Kareva, A.Ehin, K.Ehin), vahetasid mõtteid, ostsid kokku uudiskirjandust ja kogusid autogramme.

Küsimusele, millised oleks 5 eesti kirjanduse teost, mille varal õpetada eesti kirjandust sõjajärgsetest aastatest tänapäevani, vastas professor Rein Veidemann: „„Hans Leberecht „Valgus Koordis“, Debora Vaarandi „Unistaja aknal“,Juhan Smuul „Lea“, Paul-Eerik Rummo „Lumevalgus, lumepimedus“, Jaan Kross (vabal valikul).“

Hiljem kohvipausi ajal laiendas ta esialgselt väljapakutut, nimetades veel järgmisi teoseid: Karl Ristikivi „Hingede öö“, Aadu Hint „Tuuline rand“, Betti Alver „Tähetund“, Mats Traat „Pommeri aed“, Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“. Aga pangem seda tähele!

Mõttevahetuse ajal oli juttu muuhulgas sellestki, kuidas kirjanikud enam koolidesse (ka vene õppekeelega koolidesse) esinema jõuaksid.

Kahju vaid, et liidu liikmeid oli osalemas kolm – Diana Joassoone , Sirje Speek ja allakirjutanu. Seda enam, et korraldajad käsitlesid meie aineühendust koostööpartnerina ning iga osaleja keepi ehtis ka EKTKÕLi logo.

Saanud korraldajatelt veidi kuulda ka järgmise aasta suvekooli uitmõtetest, võin kindlalt väita, et meie koostöö (kas või osavõtu näol) oleks silmaringi laiendamise aspektist ülimalt soovitatav.

Leili Sägi

EKTKÕLi juhatuse aseesimees