MTÜ Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu põhikiri

1.1 MTÜ Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit (edaspidi: ühing) on vaba algatuse alusel asutatud mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus.

1.2 Ühing on eraõiguslik juriidiline isik. Oma tegevuses juhindub ühing Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. Ühingu põhitegevuseks ega eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.

1.3 Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Kohtla-Järve.

1.4 Ühingu ametlik nimetus on:

eesti keeles: Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit

inglise keeles: Association of theTeachers of Estonian as a Second Language

lühinimetus: EKTKÕL.

1.5 Ühingu eesmärgid on:

1.5.1 oma liikmete kutsehuvide esindamine ja kaitsmine

1.5.2 muukeelse elanikkonna Eesti ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine keeleõpetuse kaudu.

1.5.3 õpetaja elukutse väärtustamine

1.6 Oma eesmärkide saavutamiseks ühing:

1.6.1 aitab kaasa üliõpilaste koolipraktika korraldamisele;

1.6.2 viib läbi õpetajate eesti keele kui teise keele metoodika alast koolitust ja nõustamist;

1.6.3 viib läbi eesti keele õpetamist täiskasvanutele;

1.6.4 organiseerib metoodikakabinettide tööd;

1.6.5 korraldab eesti keele kui teise keele õpetamise teabekeskuse loomist ning tegevust;

1.6.6 esindab ja kaitseb oma liikmete huve erinevatel ühiskonnatasanditel;

1.6.7 viib ellu liikmete ühisprojekte;

1.6.8 koostab ning levitab trükiseid ja materjale eesti keele kui teise keele õpetamise metoodikast;

1.6.9 loob vajalikud tingimused oma liikmete koolituseks ja ühistegevuseks;

1.6.10 tellib ja viib läbi erialaseid uuringuid ja monitooringuid.

1.7 Ühing võib oma nimel omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus ja vahekohtus, tal on oma vara, iseseisev bilanss, pangaarved ja oma nimetusega pitsat.

1.8 Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadustega. Ühing valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara, tal on õigus osta ja müüa, vahendada ostu-müüki , koormata piiratud asjaõigusega, anda üürile, rentida, kinkida, vahetada ning maha kanda täielikult amortiseerunud või moraalselt vananenud põhivahendeid.

1.9 Ühing on asutatud määramata ajaks.

1.10 Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini.

2.1 Ühingu liikmeks võivad olla eesti keele kui teise keele õpetajad (ja teised ühingu eesmärkide heaks tegutsevad isikud), kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt ühingu tegevuses ning tasuvad liikmemaksu.

2.2 Ühingu liikmeks võtab vastu eestseisus kirjaliku avalduse alusel.

2.3 Kui ühingu eestseisus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse üldkoosolekul. Eestseisuse otsusest peab eestseisus liikmeks astujale teatama hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates selle tegemisest.

2.4 Ühingu liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui liikmeks vastuvõtmine on vastuolus seadustes või käesolevas põhikirjas sätestatud tingimustega.

2.5 Liikmelisust ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Ühingu füüsilisest isikust liikme surma korral tema liikmelisus ühingus lõpeb.

2.6 Ühingu eestseisus peab oma liikmete kohta arvestust.

2.7 Liige arvatakse eestseisuse otsusel ühingust välja:

2.7.1 tema surma korral;

2.7.2 kui ta süstemaatiliselt rikub põhikirjas sätestatut;

2.7.3 kui ta jätab süstemaatiliselt täitmata ühingu valitud organite otsuseid ja nende pädevuse piires kehtestatud akte;

2.7.4 kui ta on jätnud tasumata ühingu sisseastumismaksu ning ühingu liikmemaksu ühe aasta eest;

2.7.5 kui tema tegevuse või tegevusetusega on tekkinud kahju ühingu tegevusele või heale mainele;

2.7.6 kui ta on eksinud õpetaja kutse-eetika normide vastu.

2.8 Ühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest teatada viivitamatult kirjalikult.

2.9 Ühingu liikme väljaarvamise otsusega mittenõustumise korral on liikmel õigus kaevata otsuse peale üldkoosolekule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja saamise päevast alates.

2.10 Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel liikmemaksu ei tagastata.

2.11 Ühingu liikme õigused sätestatakse seaduses ja põhikirjaga.

2.12 Ühingu liikmel on õigus:

2.13.1 osa võtta ühingu üldkoosolekust ning ühingu üritustest;

2.13.2 valida ja olla valitud ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse;

2.13.3 taotleda toetust ja kaitset kutsetöös;

2.13.4 saada teavet ühingu tegevuse kohta, osa võtta ühingu korraldatud üritustest ja tegevusest;

2.13.5 saada ühingu liikmetele ette nähtud väljaandeid, informatsiooni töövõimaluste kohta;

2.13.6 esitada eestseisusele ettepanekuid ühingu tegevusse puutuvates küsimustes;

2.13.7 astuda ühingust välja kirjaliku avalduse alusel;

2.13.8 kasutada kehtestatud korras ühingu vara;

2.13.9 kasutada teisi seadusandluses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud õigusi.

2.14 Ühingu liige on kohustatud:

2.14.1 täitma ühingu põhikirja ning ühingu valitud organite ja isikute poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;

2.14.2 jälgida oma kutsetöös ja propageerida ühingus omaks võetud erialase taseme ja eetilisi nõudeid ning üldtunnustatud häid tavasid ja käitumisnorme;

2.14.2 tasuma õigeaegselt liikmemaksu ja muid sihtotstarbelisi makseid;

2.14.3 hoidma ühingu vara, kasutama seda säästlikult ja sihtotstarbeliselt;

2.14.4 mitte kahjustama oma käitumisega ühingu mainet.

2.15 Ühingu liikme varaline vastutus:

2.15.1 ühingu liige ei vastuta ühingu kohustuste eest;

2.15.2 kui ühingu liige ei ole täielikult tasunud sihtotstarbelisi makseid, vastutab ta ühingu ees tasumata maksete ulatuses.

3.1 Ühingu vara tekib:

3.1.1 liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest;

3.1.2 üldkoosoleku poolt kehtestatud sihtotstarbelistest maksetest;

3.1.3 ühingu poolt algatatud projektide, uurimistööde jm. tuludest;

3.1.4 sihtotstarbelistest maksetest, õppemaksudest, tasuliste ürituste pääsmete müügist;

3.1.5 füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;

3.1.6 ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatud tuluüritustest;

3.1.7 sihtsuunitlusega eraldistest riigi- ja omavalitsuste eelarvest;

3.1.8 sihtsuunitlusega eraldistest rahvusvahelistest fondidest, projektidest, programmidest;

3.1.7 muudest laekumistest.

3.2 Ühingule tehtud sihtotstarbelisi eraldisi, annetusi ja pärandust võib ühing kasutada eraldaja, annetaja või pärandaja näidatud eesmärgil.

3.3 Ühingu vara ja vahendeid kasutatakse ühingu põhikirjalise tegevuse läbiviimiseks.

3.4 Sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse kinnitab üldkoosolek. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega.

3.5 Ühingu liikmetel ei ole õigust ühingu varale, ühingul ei ole õigust ühingu liikme varale. Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu varaliste kohustuste eest.

3.6 Ühingu rahaliste vahendite aastalõpujääk kandub järgmisse aastasse.

3.7 Ühingu majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek ja sellele kirjutavad alla kõik eestseisuse liikmed.

4.1 Ühingu kõrgem organ on liikmete üldkoosolek, millel võivad osaleda ja hääletada kõik ühingu liikmed.

4.2 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid küsimustes, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.3 Üldkoosoleku pädevuses on:

4.3.1 põhikirja muutmine;

4.3.2 eesmärgi muutmine;

4.3.3 majandusaasta aruande, bilansi ning eelarve läbiarutamine ja kinnitamine;

4.3.4 eestseisuse esimehe ja liikmete, revisjonikomisjoni või revidendi valimine ja nende enneaegne tagasikutsumine;

4.3.5 eestseisuse, revisjonikomisjoni või revidendi aruannete kinnitamine;

4.3.6 sihtotstarbeliste kapitalide moodustamine;

4.3.7 eestseisuse liikmete arvu määramine, tasustamise aluste ja korra kehtestamine;

4.3.8 revisjonikomisjoni liikmete või revidendi tasustamise aluste ja korra kehtestamine;

4.3.9 eestseisuse ja revidendi tööd puudutavate kaebuste läbivaatamine ja lahendamine;

4.3.10 sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse määratlemine;

4.3.11 liikmeks vastuvõtmise või väljaarvamise otsuste protestide läbivaatamine;

4.3.12 muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.4 Üldkoosolekud on korralised või erakorralised. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku eestseisus kolme kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku eestseisus omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 liikmete nõudmisel. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada eestseisusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjused. Kui eestseisus ettenähtud tähtajaks pole üldkoosolekut kokku kutsunud, on vähemalt 1/10 ühingu liikmetel õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda. Üldkoosolekust tuleb ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva. Üldkoosoleku kutses peab olema ära näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ning päevakord.

4.5 Igal ühingu liikmel on koosolekul otsuse vastuvõtmisel üks hääl. Ühingu liige võib hääleõigust kasutada esindaja kaudu. Ühingu liikme esindaja peab koosolekule esitama nõuetekohaselt vormistatud volikirja.

4.6 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest. Kui üldkoosolekule ei registreerunud nõutav arv liikmeid või nende esindajaid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkukutsutud liikmete või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.

4.7 Üldkoosoleku otsused võetakse vastu osalevate liikmete või nende esindajate häälteenamusega. Otsused põhikirja muutmise ja täiendamise ning ühingu tegevuse lõpetamise kohta on vastu võetud, kui nende poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjas ette nähtud mittetulundusühingu eesmärkide muutmiseks on vajalik 9/10 liikmete nõusolek. Eesmärgi muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikul kujul.

4.8 Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija.

4.9 Ühingu alaliseks juhtimisorganiks on eestseisus, mis koosneb minimaalselt kolmest (3) ja maksimaalselt üheksast (9) liikmest. Eestseisuse liikmete konkreetse arvu määrab ühingu üldkoosolek. Eestseisuse liikme volituste tähtaeg on kolm aastat.

Ühingu esimees on eestseisuse liige.

4.11 Eestseisuse liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek.

4.12 Eestseisuse pädevuses on:

4.12.1 ühingu igapäevatöö, raamatupidamise ja statistilise aruandluse korraldamine, lepingute sõlmimine, volikirjade kinnitamine;

4.12.2 ühingu liikme vastuvõtmise ja väljaarvamise ja lahkumise otsustamine;

4.12.3 liikmete üle arvestuse pidamine;

4.12.4 üldkoosolekute kokkukutsumine ja oma tegevusest üldkoosolekute vahelisel perioodil aru andmine;

4.12.5 ühingu juhataja(vastutava sekretäri) valimine, töölepingu sõlmimine, tegevusaruannete ärakuulamine ja töölepingu lõpetamine;

4.12.6 palgaliste töötajate tasustamise aluste ja korra kehtestamine;

4.12.7 osakondade moodustamine, nende õiguste ja kohustuste määratlemine, osakonna juhataja määramine;

4.12.8 muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku ja teiste organite pädevusse.

4.13 Ühingu üldkoosolek valib endi hulgast ühingu esimehe, kes on automaatselt ka eestseisuse esimeheks. Eestseisuse esimehe volitused algavad valimise päevast ja kestavad kogu eestseisuse volituste tähtaja. Ühingut võib kõikides õigustoimingutes esindada eestseisuse esimees ainuisikuliselt, teised eestseisuse liikmed võivad esindada ühingut kuuekesi koos.

4.14 Eestseisuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, välja arvatud kui see on lubatud üldkoosoleku otsusega.

4.15 Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ühingu esimees mitte harvem kui üks kord kahe kuu jooksul. Eestseisus on pädev otsuseid vastu võtma, kui eestseisuse koosolekust võtab osa üle ½ eestseisuse liikmetest. Eestseisuse otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Hääle võrdse jagunemise korral otsustab ühingu esimehe hääl. Eestseisuse koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud eestseisuse liikmed.

4.16 Eestseisuse liikmed vastutavad eestseisuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel ühingule tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. Eestseisuse liikme vabastab vastutusest tema poolt esitatud eriarvamus vastuvõetud otsuse kohta, mis on protokollitud või tema puudumine eestseisuse koosolekult mõjuvatel põhjustel (haigus, lähetus ja muu selline). Eestseisuse tegevuse heakskiitmisel üldkoosoleku poolt vabanevad eestseisuse liikmed vastutusest eelmise majandusaasta tulemuste eest.

4.17 Ühingu juhataja (vastutava sekretäri) pädevuses on:

4.17.1 ühingu igapäevase üldkoosoleku ja eestseisuse otsustest lähtuva tegevuse korraldamine;

4.17.2 ühingu programmide ja projektide läbiviimiseks vajalike lepingute sõlmimine üldkoosoleku ja eestseisuse poolt kinnitatud suundades ja eelarve piires;

4.17.3 teiste toimingute teostamine, mis sätestatakse eestseisuse poolt ametijuhendi ning sõlmitava töölepinguga.

5.1 Ühing peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust, koostab ja esitab raamatupidamise ja statistilised aruanded kehtestatud korras, tasub riiklikud ja kohalikud maksud ning esitab maksuaruandluse vastavalt kehtivale korrale. Ühingu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad ühingu revisjonikomisjon (revident) ja Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kontrolliõigust omavad organid nende pädevuse piires.

5.2 Ühingu kontrollorganiks on revisjonikomisjon. Ühingus, milles on vähem kui kakskümmend (20) liiget, valitakse revident, kellel on revisjonikomisjoni pädevus. Revisjonikomisjoni liikmeks ega revidendiks ei või olla ühingu eestseisuse liige ega ühingu palgaline töötaja, raamatupidaja, samuti nende abikaasa, laps, õde, vend või vanem. Revisjonikomisjon (revident) viib pärast majandusaasta lõppu läbi ühingu revideerimise, koostab revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.

5.3 Revisjonikomisjonil (revidendil) on õigus ja kohustus kontrollida ühingu vara, arvelduskontosid, raamatupidamisdokumente ning nõuda selgitusi ja muud abi oma ülesannete täitmiseks. Revisjonikomisjoni liikmel(revidendil) on õigus osa võtta eestseisuse koosolekutest hääleõiguseta.

5.4 Revisjonikomisjoni koosolekud kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Revisjonikomisjoni koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 revisjonikomisjoni liikmetest. Revisjonikomisjoni otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 kohal olnud revisjonikomisjoni liikmetest. Revisjonikomisjoni otsusele kirjutavad alla kõik otsuse poolt hääletanud revisjonikomisjoni liikmed. Revisjonikomisjoni koosolekud protokollitakse. Otsuse vastuvõtmisel eriarvamusele jäänud revisjonikomisjoni liikme(te) seisukohad kantakse protokolli. Protokollile kirjutavad

alla kõik koosolekust osavõtnud revisjonikomisjoni liikmed.

5.5 Ühingu revisjonikomisjon (revident) valitakse kolmeks aastaks.

6.1 Ühingu tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras või ühingu liikmete arvu vähenemisel alla kahe.

6.2 Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Ühingu likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras. Ühingu likvideerijateks on eestseisuse liikmed.

6.3 Teade ühingu likvideerimismenetlusest avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes.

6.4 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara samasuunalise tegevusega ühingute vahel;

6.5 Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse ühingu registrist kustutamiseks.

6.6 Ühingu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.

6.7 Ühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.

Ühingu põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga 08.detsembril 2001.aastal.

Sisu muudatus kinnitatud üldkoosoleku otsusega 18.12.2004. Sisu: muudetud asukohta