tagasiside
innove
tagasiside

Töötuba nr 1: Piirkondlike keskuste jätkusuutlikkus

Töötoas osales 8 õpetajat.

Probleem:

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidul on kolm piirkondlikku keskust: Virumaa, Tartu ja Lõuna-Eesti keksus ning Tallinna ja Harjumaa keskus. Keskuste raamatukogud teenindavad nii liikmeid ja mitte-liikmeid, keskuste poolt organiseeritud koolitustele on osalenud ka mitte-liikmed (nt Phare õppematerjalide koolitus, kirjastuste õppepäevad jne).Vähe on neid koolitusi, kus mitte-liikmed (ja mõnikord ka liikmed) on tasunud sümboolse osalemistasu. Kõiki keskusi on senini toetatud võrdselt (nt õppematerjalide soetamine) arvestamata keskuste tegevusaktiivsust, piirkondlikke erinevus, liikmete arvu. Virumaa keskus on tegutsenud kõige aktiivsemalt ja kõige rohkem eesti keele õpetajaid on ühinenud liiduga just Ida-Virumaalt. Tallinna ja Harjumaa keskuse tegevus soikus seoses endise keskuse juhataja tööleasumisega direktori ametikohale. Kuigi Tallinnas töötab kõige rohkem eesti keele õpetajaid (~ 500), on vähem kui 1/10 Tallinna ja Harjumaa piirkonna eesti keele õpetajatest astunud liidu liikmeks. Tartus ja Tartu piirkonnas eesti keele õpetajate keeleoskusega ei ole probleeme. Kõik piirkonna koolid õpetavad teatud aineid eesti keeles ja keskuses käivad raamatuid laenutamas nii eesti kui vene õppekeelega koolide õpetajad, aga ka üliõpilased ning need õpetajad, kes õpivad ülikoolis. Ilma välisabita ei kujuta ükski keskus küll praegu oma tegevust.

Tõstatud küsimused:

· Kas piirkondlikud keskused on end õigustanud? Millega võib rahul olla, millega mitte?

· Kas ja kuivõrd on vaja arvestada piirkondlikke erinevusi?

· Kas keskused on jätkusuutlikud ilma välisabita? Kui ei, millised on keskuste arenguvõimalused?

· Kuidas täiendada keskuste raamatukogu uute õppe-metoodiliste materjalidega (nt ilma välisabita)

· Kas jätkata samas vaimus või on välja pakkuda uusi tegevussuundi?

Arutelu:

Kõik arutelus osalejad olid nõus, et piirkondlikud keskused on vajalikud, aga lahendusi ei osatud leida küsimustele, nt kuidas garanteerida keskuste jätkusuutlikkus ja raamatukogude töö ilma välisabita (reaalne oht, et liitu ja sealhulgas keskusi ei toetata juba sel aastal, on olemas), millised võiksid olla uued tegevussuunad. Kõige rohkem arutleti selle üle, kuidas tuua õpetajad Tallinna ja Harjumaa keskusesse.

Ettepanekud:

1. Selleks, et eesti keele õpetajad tuleks Tallinna keskusse, on vaja kasutada kõiki infoallikaid: liidu liikmetele saata personaalsed kutsed, mitte-liikmetele edastada info Tallinna Haridusameti kaudu.

2. Koosolekud jms üritused peaksid olema tööpäevadel, mitte puhkepäevadel.

3. EKTKÕLi koduleheküljel võiks olla Foorumi rubriik (nn jututuba)

4. EKTKÕLil peaks olema õppeaasta tööplaan.

Kommentaar:

EKTKÕLil on tööplaan ja info liidu tegemistest on edastatud liidu liikmetele kodulehekülje kaudu või isiklikult igale liikmele kas meili või kirja teel (liidu andmebaasis olevate andmete alusel). Liidu põhitegevus toimub liidu keskuste kaudu. Keskuste juhatajad koostavad tööplaanid kvartalite kaupa ja nende kohustuste hulka kuulub eelkõige oma piirkonna õpetajate teavitamine keskuses toimuvatest üritustest. Info keskustes toimuvatest üritustest on olnud üleval ka koduleheküljel.

Töötoa juhid: Diana Joassoone, Tartu ja Lõuna-Eesti Keskuse juhataja, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kristi Bendi, Tallinna ja Harjumaa keskuse juhataja, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.