tagasiside
innove
tagasiside

 

Komisjon/programm

Esindaja – liidu liige

 

REKKi kutsekomisjoni liikmed

 

Diana Joassoone (Tartu)

Elle Sõrmus (Tallinn)

Jelena Jakovleva (Ida-Virumaa)

 

Atesteerimiskomisjoni poolt kaasatud ja aineliitude/ühenduste poolt volitatud eksperdid

 

Natalia Prigorovskaja

Leili Sägi

 

Programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2014“ juhtkomitee liige EKTKÕli esindajana

 

Ene Peterson

 

ESF programmi „ Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine  2008-2014” raames – EKTKÕLi esindaja, võrgustikevahelise  uudiskirja kirjasaatja

 

Leili Sägi

 

 

 

ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ raames pedagoogide koostöövõrgustike arendamise professionaalse arengu toetamiseks toimunud kursusel ( IV moodulit)

 III moodul - 6.-7. jaanuar, IV moodul 3.-4. veebruar, kokkuvõtted - 18. veebruar 2011

 

 

Irina Peetrimägi

Marge Saarelaid

Elle Sõrmus

Olesja Ojamäe

Leili Sägi

 

 

ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ tegevuse „Pedagoogide koostöövõrgustike arendamine professionaalse arengu toetamiseks“ raames läbiviidud jätkukoolitus „Pedagoogide võrgustike juhtimine“;  5 moodulit

I moodul - 16.-17.09.2011,

II moodul - 25.-26.10.2011,

III moodul 25.-26.11. 2011,

IV moodul 05.-06.01.2012,

 V moodul 03.-04.02.2012

 

 

Anneli Kustova

 Inguna Joandi

 Natalia Prigorovskaja

Ülle Rumm

 

 

Hinnang eesti keele teise keelena uue ainekava rakendamisele üldhariduskoolides

Inguna Joandi, vanempedagoog, Narva Pähklimäe Gümnaasium

Leili Sägi, pedagoog-metoodik, Pärnu Vene Gümnaasium

Uue ainekava edukamaks rakendumiseks  ja  haridusmaastiku tulevikuplaanide kavandamiseks viidi 2011-2012 õppeaaastal tegevõpetajate seas läbi veebipõhine küsitlus. Veebiküsitluses esitatud küsimustele vastas kokku 67 eesti keele kui teise keele õpetajat, kellest osa õpetab lisaks ka mõnda muud ainet eesti keeles nii põhikooli-  kui gümnaasiumiastmes.

Küsitluses osalenute seas oli õpetajaid  4 maakonnast: Harju, Ida-Viru, Pärnu ja Valga maakonnast.  Maakonniti jagunesid  õpetajad alljärgnevalt: Harju maakonnast – 25, Ida-Viru maakonnast – 38, Pärnu maakonnast – 2 ja Valga maakonnast – 2 õpetajat.

Tagasisidena Joandi ja Sägi poolt koostatud eksperthinnangule  esitasid oma arvamuse Kiviõli Vene gümnaasiumi (2), Narva Pähklimäe gümnaasiumi (5), Pärnu Vene gümnaasiumi (6), Kohtla-Järve Tammiku gümnaasiumi (3), Tallinna Juudi kooli (2), Tallinna Õismäe Vene lütseumi (1) ja  Tartu Annelinna gümnaasiumi (4)  õpetajad- EKTKÕLi liikmed.

Oma vastustes tõid õpetajad välja, et neile meeldib uue riikliku õppekava juures see, et nii õppekava kui ainekava annavad õpetajatele vabamad käed, kuigi samas nõuavad  uue rolli täitmist oma tegevustes. Mitmekesistades tegevusi tunnis on õpetajal võimalik  pöörata enam tähelepanu õpilaste individuaalsetele ja ealistele iseärasustele, märgata nö „raskeid lapsi“ ning individuaalselt tegelda ka erivajadustega õpilastega, pakkudes neile alternatiivseid õppemeetodeid. Loovtöö, projektitöö, õuesõpe, õppekäigud, muuseumitunnid jms annavad võimaluse  keskenduda õpilastes huvi äratavatele teemadele.

 

 Analüüsinud kõrvutavalt  ka ”Põhikooli õpetajate küsitlust veebipõhiste põhikooli valdkonnaraamatute kasutamise kohta”, selgus, et õpetajad vajaksid metoodilist tuge eelkõige ainekavade koostamisel. Hindamisega seonduv probleemistik nõuab samuti põhjalikku selgitamist. Välja on toodud  lõimingu põhimõtete olulisus, läbivad teemad ning pädevused. Just  neil teemadel vajavad õpetajad  kõige enam  koolitusi.

Olles analüüsinud eesti keele teise keelena ainekava kooliastmeti ja tegevõpetajate seas läbi viidud veebiküsitluse tulemusi, võib järeldada, et kuna käesoleval ajal  on sedavõrd  oluline haridusdokument nagu riiklik õppekava alles rakendumisjärgus, on veel raske ette näha, kuidas  muutused põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades  ennast õigustavad.Riikliku õppekava edukaks elluviimiseks ja õppetegevuste järjepidevuse tagamiseks oleks vaja enam rahalisi ressursse (eelkõige õppematerjalide koostamiseks ja väljaandmiseks), aga ka tundide arvu suurendamist (eriti esimeses kooliastmes).

 Üldiselt on eesti keele teise keelena õpetajad   uue ainekavaga rahul, osaliselt aga  arvamusel, et  piirkondades, kus eestikeelset keelekeskkonda napib,  ei ole see  paljudele õpilastele jõukohane ning sellele seatud õpitulemusi vaevalt täies mahus saavutatakse.

Kui aga võtta uut ainekava kui tervikut, siis vajaks see veelgi täiendamist, teatud aspektides põhjalikumat lahtikirjutamist ning ka täiendavaid selgitusi.

Lisaks tunnevad õpetajad teravat puudust  riiklikule õppekavale vastavatest uutest õppematerjalidest ja õpetajaraamatutest. 

Õppekava portaalist, Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse koduleheküljelt  ja Tiigrihüppe haridusportaalist Koolielu on õpetajatel ometigi võimalik leida väga põhjalikku metoodilist tuge.

Uue eesti keele teise keelena ainekava elluviimiseks tuleb teatud uuendused ette võtta ka koolidel endil, kuna õppekava koostamise suurim kunst on tagada vabaduse ja etteantud raamide rahuldav vahekord.